Umbrohud, kahjurid ja haigused

Nagu teised ristõielised, nii on ka raps vastuvõtlik haigustele ning atraktiivne erinevatele kahjuritele.

Kahjurite ja haiguste leviku tõkestamiseks peab rapsi kasvatama rotatsioonis teiste kultuuridega

 Haigus  Parameeter   Rapsi osakaal viljavahelduses  
 17%  33%
Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) nakatunud taimede % < 1  8,5
Fomoos ehk mustmädanik (Phoma lingam) nakatumise indeks (1-9)  2,4  4,6
Vertitsilloos ehk vilttõbi (Verticilium dahliae)
nakatunud taimede %  < 1  31
Tsülindrosporioos (Cylindrosporium concentrium) nakatunud taimede %  28  38

Kuivlaiksus (Alternaria sp.)

nakatumise indeks (1-9)  2,1  3,8
Nuuter (Plasmodiophora brassicae) nakatunud taimede %  < 1  2,8

LFA ja LPSA, M.-V. 1996 (pikaajaline viljavahelduse katse Rostock-Biestowis,
N
ortheastern (Saksamaa), 1984-1996).

 

Et vähendada kahjurite levikut ja haigustesse nakatumist, on tähtis kasvatada rapsi rotatsioonis teiste kultuuridega. Oluline on viljavaheldus, kus rapsi kasvatatakse samal põllul mitte tihedamini, kui iga kolme (17%) kuni kuue (33%) aasta tagant.

Kahjurid

Järgnevad rapsi kahjurid võivad põhjustada olulist saagikadu:

Kahjurite mõju rapsi arengule ja saagile

Kahjur Kahju kultuuri kasvuperioodil
Nälkjad Hävitavad idandid enne nende tärkamist, võivad põhjustada olulist taimede tärkamisjärgset hävimist.
Maakirp

"Mulgustavad" idulehti ja esimesi pärislehti, vähendavad rohelist lehemassi, vastsed toitvad leheroodudes ja vartes ning vähendavad sellega taimede elujõulisust.

Lehetäid,
liik Myzus persicae
 Asustavad rapsi sügisel ja kevadel, kandes edasi ristõieliste kollast viirust (TYMV).
Hiilamardikas  Asustab rapsi kollaste/roheliste õiepungade faasis, alles arenevatest õiepungaest toitudes võivad vähendada kõtrade arvu.
Kõdra-peitkärsakas
ja kõdrasääsk
 Munevad kõtradesse, vastsed toituvad arenevatest seemnetest. Kõtradest väljuvad vastsed jätavad kõtra augu, mille kaudu muneb sellesse kõdrasääsk. Viimase vastsed söövad kõtrade seinu nii, et kõdrad avanevad enneaegselt ning kõik selles olevad seemned pudenevad enne koristus maha.

 Allikas: Agriculture and Horticulture Board (AHDB), 2012

Umbrohud

Efektiivne kontroll üheaastaste umbrohtude üle on eduka viljavahelduse tagamiseks tähtsi, eriti sügisel külvatavate kultuuride puhul. Kahjuks esineb üha enam herbitsiidiresistentsust ning võimalikke tõrjevahendeid jääb järjest vähemaks. Murettekitva on ka mõnede tuntud herbitsiidide toimeainete leidmine veest.

Kasumliku rapsikasvatuse seisukohast on oluline varajane umbrohutõrje, nii on umbrohtumus ka järelkultuuridele väiksem.

Mõnedes riikides kasvatatakse täna geneetiliselt muundatud rapsi ning näiteks Kanadas on 90% kasvatatavatest rapsisortidest glüfosaadiresistentsed (nn RR-sordid).

Millised omadused rapsi iseloomustavad?

Siit leiad üldist infot rapsi, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.