Mangaani roll rapsikasvatuses

Mangaan osaleb erinevate ensümaatiliste protsesside, eriti aga fotosünteesi ning valkude sünteesi aktiveerimises. Samuti on see seotud süsivesikute ainevahetusega ja lipiidide sünteesiga. Seetõttu on mangaani puuduse korral nii seemnete õlisisaldus kui saak väiksem.

Mangaani vajavad taimed ka ligniini tootmiseks, mis koos tselluloosiga on rakuseinte koostisosadeks, seega vajatakse mangaani füüsilise barjääri loomiseks haiguste vastu. Sarnaselt boorile on mangaanil oma osa taimes looduslikult esinevates seenhaiguste vastastes ühendites, mis aitavad taimedel haigustega võidelda.

Mangaanipuudus väljendub sageli laigulises põllus, kus tihendatud kohtades, näiteks traktorirataste jälgedes, kasvavad taimed paremini. Nimelt on mangaani omastamiseks vaja, et taimede juurtel oleks mullaga korralik kontakt, seetõttu võib selle toiteelemendi kättesaadavus olla rohkem häiritud kergetel, õhulistel muldadel. Mangaani omastamine on kehvem ka kõrge pH-ga ning kõrge orgaanilise aine sisaldusega muldadel.

Kõige efektiivsem viis ennetada või ravida mangaanipuudust on lehekaudne väetamine.

Toiteelementide mõju rapsile ning puudushaigused

Igal taimetoiteelemendil on nisu väetamisel oluline mõju. Vali altpoolt toiteelement ning saad rohkem teada selle mõju ning vastava puudushaiguse kohta.

Millised omadused rapsi iseloomustavad?

Siit leiad üldist infot rapsi, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.