Odra lehtede ning võrsete arvu suurendamine

Lehestiku suuruse ja saaki andvate viljapeade arvu määravad võrsete ja lehtede arv. Saaki andvate pähikute hulk sõltub sellest, kui palju on korralikult arenenud produktiivvõrseid. Varajases lehtede arengufaasis ning võrsete moodustumisel ja arenedes on kõige olulisemad makrotoiteelemendid lämmastik, fosfor ja väävel. Mikroelementidest on oluliseimad tsink ja mangaan, mis suurendavad lehtede ja võrsete arvu, Eesti tingimustes ka magneesium, mille puudust meil esineb.

Odra puhul on õige produktiivvõrsete arvu saavutamine eriti tähtis, sest odral on kindel arv võimalikke teri viljapeas, samas kui näiteks nisu suudab puudujääke paremini kompenseerida, sest ühes pähikus võib areneda 2-5 tera. Peab märkima, et odra puhul on pea- ja külgvõrsetest saadav saak sarnane, seega kui põllul on taimi liiga hõredalt, saab seda kompenseerida rohkemate produktiivvõrsetega ühe taime kohta. See teeb odra nisust ning rukkist erinevaks.

Väetamine ning odra lehemassi ja võrsete arvu suurendamine

Lämmastik

Kaherealistel odra sortidel on viljapea kergem ning kuuerealistega sortidega samasuguse saagi saamiseks peab esimeste puhul olema rohkem viljapäid ühe taime kohta. Seetõttu on kaherealiste otrade puhul vaja rakendada kõrgemat külvisenormi ning saavutada lämmastikväetamise abil rohkema produktiivvõrseid (nt. 700-800 viljapead/m2 võrreldes 550-60 viljapeaga/m2-l viljakatel ja piisava niiskusega muldadel). Mitmerealiste sortide puhul võiks olla eesmärk kolm viljapead taime kohta, kaherealise suviodra puhul kaks viljapead taime kohta. Kaherealiste sortide puhul tuleb õisikute hukkumise ning terade moodustumise vähenemise risk viia miinimumini, võrsumisel ning peale õitsemist tuleb taimedele tagada õiges koguses vajalikud toitained.

Kõrge saagi saamise seisukohast on lämmastik kõige olulisem taimetoiteelement. Tüüpiliselt moodustab 4% biomassist lämmastik, seetõttu aitab vajalikus koguses lämmastiku andmine taimel kasvatada rohkem ning suuremaid lehti ja produktiivvõrseid.

Korralikult lämmastikuga varustatud odrataimed kasvatavad rohkem lehti.

Odra lehtede ning võrsete arvu suurendamine


Lämmastikupuuduse korral arenevad lehed kiiremini, väheneb sigimike viljakus ning sellega koos ka võimalike pähikute arv viljapeas.

Odra lehtede ning võrsete arvu suurendamine


Samuti on oluline märkida, et õigete väetusnormide kasutamine lehestiku arengu ajal ei avalda mõju nende füsioloogilisele arengule. Seda kasvufaasi iseloomustab enamasti lipulehe moodustumine.

Odra lehtede ning võrsete arvu suurendamine


Võrsete eluvõime säilimisel ja heal talvitumisel on üheks mõjutajaks lämmastikuga väetamise norm ja ajastamine. Kui võrsete arv on optimaalsest väiksem, suurendab kõrgema normiga lämmastikväetamine kasvuhooaja alguses (BBCH 25-30, puhmiku faas kuni võrsumise lõpp) võrsete arvu ja sellega koos ka viljapeade arvu ühe taime kohta. Sellist mõjutustehnikat ei tohiks kasutada, kui taimede tihedus on suur, sest nii võib lehemass ja võrsete arv minna liiga suureks ja tagajärjeks on taimede lamandumine. Kui eesmärk on rohkem võrseid, tuleks varajases kasvufaasis rakendada väiksema normiga lämmastikväetamist.

Kui kasvatatakse suviotra, on lehtede arenemise ning võrsumise periood väga lühike. Seetõttu on ka varajane kõrgete normidega lämmastikväetamine soovitud varajase kasvu ja produktiivvõrsete arvu saavutamiseks kriitilise tähtsusega.

Otsene seos on ka juuremassi ning produktiivvõrsete arvu vahel. Kui taimel on rohkem produktiivvõrseid, on sel reeglina ka suurem juuremass, mistõttu toitainete omastamine on parem ning taimed ise põuatingimustele vastupidavamad.

Mikrotoiteelemendid

Varast lehtede ja võrsete arengut võib oluliselt mõjutada ka mikrotoiteelementide puudus. Kaks olulist saagi komponentide arengut mõjutavat mikroelementi on tsink ja mangaan – piisavas koguses aitavad need suurendada terade suurust ja viljapeade arvu, andes tulemuseks suurema saagi.

Odra lehtede ning võrsete arvu suurendamine


Muud odra lehemassi ja võrsete arvu mõjutavad agronoomilised võtted

Produktiivvõrsete arvu mõjutavad järgmised tegurid:

  • Sordi valik / odra tüüp – sortidel on erinev võrsumisvõime ning arenemiskiirus.
  • Külviaeg – varajane külv soodustab rohkemate võrsete teket.
  • Külvisügavus – liiga sügav külv vähendab võrsete arvu.
  • Külvitihedus – kõrge külvinormi tulemuseks on rohkem peavõrseid ja vähem külgvõrseid.
  • Mullastiku / külvipinna tingimused – kehv külvipinnas ning mulla tihes aeglustab varast võrsete arengut.
  • Kahjurite, näiteks tigude tõrje.
  • Mulla toitainete sisaldus – viljakas muld (kõrge lämmastiku sisaldus) annab tulemuseks rohkem produktiivvõrseid.
  • Sügisene / külvipinna lämmastikväetamine.

Üldiselt võib öelda, et väiksema külvisenormi puhul ning mida varasem on külv, seda rohkem produktiivvõrseid iga taim kasvatab. Lõplik produktiivvõrsete arv sõltub sellest, kui paljud neist viljapeade moodustumise ajaks eluvõimelisena säilivad.

Produktiivvõrsete arvu ning säilimist eluvõimelisena võivad möjutada ka:

  • Ilmastikutingimused sügisel ja talvel – jahe ilm aeglustab lehtede ja võrsete moodustumist.
  • Kasvuregulaatorite kasutamine – kasvuregulaatorite kasutamine vähendab peavõrse domineerimist ning soodutab külgvõrsete arengut.