Hetk põllul läbi väetamise vaatevinkli

Talirukki põld Põlvamaal, 27.03.2020

Pikem ja pidevas muutumises ilmaprognoos, mis ei ole küll alati väga usaldusväärne, lubab edaspidi jahedat ilma ja lundki ning selle baasil ütleksin, et väetamisega hiljaks jäädud ei ole. Pidi ju kevadine lumigi olema väetise eest. 😊 Samas on varakevadist mullaniiskust väetise lahustumiseks ideaalne ära kasutada.

On mida mõelda, et võtta vastu õige otsus - ütleb ju vanasõnagi, et tark ei torma...kuid rumal oleks hiljaks ka jääda. 

Ilmaprognoosid GISMETEO ja yr.no portaalidest, 27.03.2020

Väetamist alustades kontrolli ja kalibreeri külvik

Kindlasti on mõistlik hooaja alguses kalibreerida külvik ning teostada kontrollmõõtmine väetise külviühtlikkuse osas, et olla kindel toitainete jaotumise ühtlikkuses. Ebaühtlane toitainete jaotumine võib põhjustada triibulisi põlde ning see omakorda tähendab väiksemat saagikust, ebaühtlasemat valmimist ja kvaliteeti ning teravilja lamandumist.

Seadista oma väetisekülvik õigesti >>

Külviühtlikkuse mõõtmine, 25.03.2020

Taliviljade NPK väetamine kevadel

Eelmise, 2019. aasta katsetulemused erinevatel tootmispõldudel, näitasid positiivset mõju kevadisel NPK-väetise kasutamisel nii enamsaagi-, kvaliteedi- ja tulukuse näol, seda ka siis, kui sügisel koos külviga oli kasutatud korralikku NPK normi. Tänasel päeval, kui on kahtlus, et ehk on lämmastikväetist veel liiga vara külvata, siis kevadiseks NPK kasutamiseks on aeg ideaalne. Kaalium ja eriti fosfor on mullas aeglasemad liikujad ning võtab rohkem aega, enne kui toitained taimede juurteni jõuavad. Samas annab NPK väetises sisalduv lämmastik taimedele juba väikese energiasüsti sel hetkel, kui mullatemperatuur on toitainete omastamiseks piisavalt soe. Kui see on tehtud, on teil veidi aega jälgida ilmaprognoose, otsustamaks lämmastikväetamise ajastamist.

Tutvu eelmise aasta katsete tulemustega >>

Kasuta kevadisel taliviljade pealtväetamisel kvaliteetseid ja hästilahustuvaid YaraMila^® NPK(S) väetiseid, mis sisaldavad ka P-Extend™ fosforit - see aitab tagada taimede pikemaajalise fosforiga varustatuse. 

Mis on Yara P-Extend^TM? >>

Lämmastikväetise valik

Eelista lämmastikväetist, mis sisaldab kahte erinevat lämmastiku vormi: nitraat- ja ammooniumlämmastik. Taimedele omastatav ja kiiresti toimiv  vorm on nitraatlämmastik (NO₃), samas ammooniumlämmastik (NH₄) tagab taimedele pikemaajalise lämmastikuga varustatuse. Ammooniumlämmastik ise on taimedele väga vähesel määral omastatav (kaltsium väetises või mullas pisut parandab selle omastamist) ning peab läbima eelnevalt nitrifikatsiooniprotsessi, mille käigus muutub see nitraatlämmastikuks, mis on taimedele kergesti ja kiiresti kättesaadav. Väga hästi sobivad NS-väetised - mis sisaldavad lisaks ka Ca ja Mg - on YaraBela^® AXAN ja YaraBela^® SULFAN.

Eelistatud võiksid olla lämmastikväetised, mille nitraat- ja ammooniumlämmastiku suhe on 50:50. Ka erinevad katsetulemused on näidanud, et 50:50 suhtes olevad lämmastikväetised on olnud taimede poolt kõige paremini omastatavad ning andnud parimaid tulemusi.

Ära unusta väävlit

Väävel aitab taimedel paremini omastada lämmastikku, paraneb kultuuri saagikus ja kvaliteet. Talinisudel võib pidada optimaalseimaks N:S suhteks 7:1 (ideaalselt sobiv toode YaraBela^® AXAN) ning talirapsil 4:1 (ideaalselt sobiv toode YaraBela^® SULFAN). Parimad tulemused on saadud jaotatud väävliga väetamisel, ehk kõikides lämmastikuga pealtväetamise ringides on kasutatud tooteid, mis sisaldavad lisaks lämmastikule ka väävlit (heaks näiteks Luunja Mõisa katse). Anna väävlit taimedele korraga pigem vähe, kuid tihti (iga väetuskorraga). Ära väeta väävliga üle – see ei anna üldjuhul positiivset tulemust.

Jaotatud väetamine

Kevadine lämmastikväetis anna jaotatult - jaga see ära 2-3 korra peale, arvestades nisu toitainete tarbimise vajadusi. Keskmisena tarbib nisu lämmastikku (N) koguvajadusest umbes 40% võrsumise lõpuks (BBCH 29-30) ning 30% kõrsumise algusest kuni lipuleheni (BBCH 31-39), mistõttu on need kasvufaasid saagikuse suhtes kõige kriitilisemad. Oluline on märkida, et kui aktiivne taimekasvu periood pihta hakkab, siis kriitilisteks kasvufaasideks peaks olema lämmastikväetis juba mullast taimedele kättesaadav. Praktikas võiks see üldjuhul tähendada seda, et ”pigem natukene varem, kui liiga hilja”.

Väetise koguste jaotamine väetusringide peale kevadel

• Sügisene taimiku areng – kui taimik on sügisel vähe arenenud ning pole võrsuma hakanud, siis tuleks kevadine esimene lämmastikväetise ring teha pigem suurema külvinormiga. Suurem lämmastikväetise kogus kevadise kasvu algfaasis stimuleerib taimede kasvu ning aitab kaasa paremale võrsumisele. Mida rohkem produktiivvõrseid, seda rohkem viljapeasid ja suurem saagikus.

Kui taimik on juba sügisel hästi võrsunud, siis võib esimene lämmastikväetise ring olla väiksema normiga, sest produktiivvõrsete kasvatamiseks tarbib taim vähem toitaineid. Kuid siinkohal peaks siiski arvestama ka ilmastikuoludega (mullaniiskus, sademed, temperatuur) ning kriitiliste kasvufaasidega, mil taim kõige rohkem lämmastikku tarbib. Selleks ajaks peab ”toit” taimedele olema mullast juba kättesaadav ehk mulda antud!

• Kasvatatav sort – arvesta sordi iseärasustega (kasvuaeg, võrsumisvõime, kvaliteediklass). Varajastel sortidel on vegetatiivne kasv ja areng kiirem ning taimed läbivad erinevaid kasvufaase kiiremini. Seetõttu oleks mõistlik varajasi ja hiliseid sorte käsitleda väetamise seisukohast samuti pisut erinevalt. Teine ja kolmas pealtväetamine kevadel tuleb üldjuhul kätte varem just varajaste sortide puhul.
  
  
• Saagi kvaliteet – kui on väga lopsakas vegetatiivne kasv ja suur saagipotentsiaal (eriti hilisema kasvuajaga sortide puhul), peaks tähelepanu pöörama kolmanda ringi väetamisele hilisemas kasvufaasis (BBCH 37). See aitab suurendada terade proteiinisisaldust ning saada seeläbi parema kvaliteediga toiduvili.

Lehekaudne väetamine kevadel, leheanalüüsid ja soovitused

Eelmise, 2019. aasta sügisesed leheproovid näitasid sama tendentsi, mida nägime terve eelmine hooaeg. Teraviljadel olid juba sügisel suuremad puudujäägid vase (Cu), boori (B) ja tsingi (Zn) osas. Rapsil valdavalt defitsiit molübdeeni (Mo) osas ning sõltuvalt rapsitaimiku suurusest ja sügisel kasutatavast boori kogusest (ja tootjast) puudujäägid boori osas.

Pritsimistöödeni on veel veidi aega, kuna selleks on tarvis stabiilsemaid ja plusspoolel olevaid õhutemperatuure. Kuid see aeg ei ole enam samuti mägede taga.

Et saada kevadel taimed ja taimede juurestik korralikult „käima“, soovitame kasutada varakevadel (kui temperatuur on vähemalt +5°C) kiiret ja väga efektiivset fosforit sisaldavad toodet YaraVita^® KOMBIPHOS. Taimede värvus muutub peale pritsimist tumedamaks ja intensiivsemaks, juurestik hakkab aktiivsemalt kasvama ja mullast toitaineid omastama.

KOMBIPHOS’i kulunorm kevadel (2,0) – 3,0 l/ha, rapsile lisada juurde 1,0 – 2,0 l/ha YaraVita^® BORTRAC’i.

Vasakpoolne taim pritsitud YaraVita KOMBIPHOS'iga, pildil tulemus 5 päeva möödudes, 10.2019

Talirapsile lisaks

Teiseks pritsimiseks (ka esimeseks, kui ei kasuta Kombiphos’i) on ideaalne toode YaraVita^® BRASSITREL PRO, mis sisaldab lisaks eelpool nimetatud toiteelemenditele (magneesium, mangaan ja molübdeen) ka lämmastikku, kaltsiumi ja boori. Kaltsium aitab tugevdada taime rakuseinu ning koos booriga teeb need rohkem elastsemaks ning väheneb varrelõhede oht. Kulunorm soolotootena kasutamisel 2,0-3,0 l/ha, kuid on sobilik kasutada ka koos booriga, kulunormidega BRASSITREL PRO 1,5 l/ha + BORTRAC 1,0 - 1,5 l/ha. Tänu sellele, et BRASSITREL PRO on formuleeritud suspensioonkontsentraat, siis on ülapool soovitatud paagisegu puhul tagatud ka taimede pikemaajalisem toitainetega varustatus.

Taliteraviljadele lisaks

Teise pritsimisena on ideaalne kasutada võrsumisfaasis (BBCH 20-30) YaraVita^® GRAMITREL'i, mis sisaldab teraviljadele vajalikku lämmastikku, magneesiumi, mangaani, vaske ja tsinki. Kulunorm kevadisel pritsimisel 1,5 – 2,0 l/ha. Toode on paindlik segupartner paagisegude valmistamisel, kuid kindluse mõttes kontrolli paagisegude sobivust alati: www.tankmix.com või nutitelefoni rakenduses TankmixIT.

Soovin teile kõigile head tervist, soodsat ilma ja arukaid otsuseid. Head külvihooaja algust ja edukat saagiaastat! 

Mikk Tagel
Yara Eesti väetamisekspert