09 detsember, 2019
Üks oluline muudatus, mida sel aastal veel ette võtsime, oli seminaride päeva ülesehitus. Tulime tagasi vana hea koolitunni formaadi juurde, kus tegime iga 45 sessiooni järel 15 minutilise pausi, et natuke jalga sirutada, kuuldut seedida ning naabrimehega muljeid vahetada. Sellele lisaks ja ehk kõige olulisemaks nüansiks oli ettekannete sisu. Keskendusime just kohalikele katsetele, mille kallal lõppeval aastal usinalt töötasime. Sisse lipsas ka mõni hea lõunanaabri Läti katse.
2019. aastal oli Eestis Yaral käsil 26 erinevat katset - seda nii tali- kui suviviljadega, rapsist maisini. Seminaril jõudsime läbi käia ligi paarkümmend katset koos majandusliku kalkulatsiooniga, nii positiivse kui negatiivse tulemusega Yara jaoks. Kusjuures 26st kohalikust katsest 20 lõppesid tasuvamalt just Yara toodete kasutamisel.
Pöörasime seminaridel suurt tähelepanu kevadise NPK kaudu taimedele kiire kasvu algfaasis fosfori ja kaaliumi lisamiseks. Selgitasime, kuidas fosfor kui mitte liikuv element taimedeni jõuab ning mis juhtub taimede juurestikuga. Kaaliumi juures keskendusime vee liikumisele taimes, mis on eriti oluline põuastes tingimustes ning taimede struktuuri tugevdamisel. Käsitlesime põhjalikult ka lämmastikku ja väävlit - nende erinevaid vorme, mis taime jaoks vajalikud on. Põgusalt peatusime ka rohumaade väetamisel, mille juurde tuleme aga täpsemalt tagasi aasta alguses, mil meil on plaanitud eraldi seminaripäev koostöös Baltic Agroga.
Need, kes ei saanud seekord seminaridel osaleda või kes soovivad teemasid meelde tuletada ja mõnda kohta veel üle vaadata, saavad kõiki ettekanded veelkord vaadata.
Fosfori olulisus kultuuride väetamisel
Kaaliumi olulisus kultuuride väetamisel
Lämmastiku ja väävli olulisus kultuuride väetamisel