Rapsi areng – rohelise lehemassi indeks (GAI)
Taimede tihedus saab alguse otsusest, millega pannakse paika optimaalne taimede tihedus ja valmitatakse ette rapsile sobilik külvipinnas, kuid seda mõjutab ka mulla struktuur ning taimede idanemine ja tärkamine. Kasvutihedust saab mõjutada, kui kindlustada taimedele vajalikud toitained juba koos seemnete külviga ning teha õigeaegne umbrohutõrje.
Katsed on näidanud, et valguse kinnipüüdmine on optimaalne, kui rohelise lehemassi indeks (GAI) on 3-4, siiski on fotosünteesi määra optimieerimiseks tähtis ka kultuuri lehestiku struktuur. Taime erinevate osade võime fotosünteesida on erinev - lehed on suurimad kuivaine tootjad, varred teevad seda aga kõige vähem. Seetõttu on oluline, et rohelise lehemassi indeks püsiks 3 ja 4 vahel ning taimestikul oleks õige lehtede-varte osakaal, et valguse kinnipüüdmine oleks kõige efektiivsem.
Kui lehemass on liiga tihe, väheneb lehtede arv ühe taime kohta, sest valgus ei jõua alumiste lehtedeni. Sellega koos väheneb ka alumiste kõtrade osakaal või ei jõua seemned kõtrades valmida. Esimesena moodustunud ja valminud kõdrad on kõige suurema saagipotentsiaaliga, samas võivad just neis kõtrades seemned kõige tõenäolisemalt mitte valmida, kui kõdrad jäävad varju, seega mõju saagile on suur. Liiga tiheda lehestikuga taimede varred on peenemad ja nõrgemad ning lamandumisel on saagile samuti suur mõju – võimalik saagikadu on kuni 30%.
Pideva kevadise arengu kindlustamiseks tuleb taimedele tagada vajalikud põhitoteelemendid. Eriti olulised on lämmastik ja väävel, teisalt, kui mullastik on külm ja niiske, on fosfaatide omastamine piiratud. Kaaliumi järele on varakevadel nõudlus kõige suurem, sest see toitaine on äärmiselt oluline taime struktuuri jaoks, aidates tagada toitainete liikumise taime erinevatesse osadesse.
Sügis- ja kevadperioodil kasvavad juured ja võrsed väga kiiresti, rakkude jagunemine on sel ajal maksimaalne ja seetõttu vajavad taimed palju boori ning kaltsiumi. Mangaan ja molübdeen on vajalikud lämmastiku kasutamiseks ja metabolismiks taimes. Kehv lämmastiku metabolism võib põhjustada selle kuhjumise lehtedesse, kus see on heaks toitumisallikaks erinevatele haigustele.
Kõige suurem vajadus erinevate toitainete järele on rapsil võrsumise ajal ehk 150-180 päeva peale külvamist.
Kevadine lämmastikväetamine on peamine lehestiku suuruse ja struktuuri määraja. Iga rohelise lehemassi ühiku kasvatamiseks vajab raps 50 kg/N hektari kohta, seega, et saavutada optimaalne GAI indeks 3,5, peab kultuur omastama 175 kg N/ha.
Joonisel toodu on mõnevõrra väiksem soovituslikest väetusnormidest, mis põhinevad katseandmetel, ning peegeldab lämmastikväetamise efektiivsust umbes 65% ulatuses tänu keskkonnateguritele nagu kehv mulla struktuur, veepuudus ning selest häiritud juurestik.
Yara on loonud kaks abivahendit optimaalse lämmastiku kasutusnormi arvutamiseks: mobiilirakenduse Yara Image-IT, ning absoluutkalibreerimisvahendi Yara N-Sensor.
Kuidas saada suuremat rapsisaaki?
Kuidas saada suremat rapsisaaki? Siit leiad infot saagikomponentide kohta.
