Rohumaade kasumlikkuse suurendamine

Vaata rohumaade webinari siin.

Teada tuleks, et rohumaade juurestik alustab kasvu juba siis, kui mulla temperatuurid on kerkinud ainult veidikene üle 0°C, mistõttu on oluline varajane väetamine, sest rohumaade väetamine on suurim saagi mõjutaja, määrates selle koguse ja kvaliteedi. Ka Soome katsetulemused on näidanud, et varajane väetamine annab saagilisa kuni + 2000 kg KA/ha. Rohumaade väetamiseks on Yara loonud seleeni sisaldavaid rohumaade väetised YaraMila NPK(S) 20-5-15(8) ja YaraMila NK(S) 22-14(8), mis ei sisalda raskemetalle ning tagavad kvaliteetse saagi, mis toetavad looma tervist.

Soomes Nurmi 2017.aasta rohumaade näitusel-põllupäeval käisid ka mõned Eesti põllumehed, mille kohta saad lugeda siit >>

Kaalium on rohumaadele prioriteetne ja seda eriti kõrrelistele, kuna aitab suurendada kevadel ja suvel taimede põuakindlust ning kaalium koosmõjus lämmastikuga aitab kaasa paremale lämmastiku omastamisele. Yara väetistes on lämmastik kahes erinevas formulatsioonis - nii ammoonium- kui ka nitraatlämmastikuna, et vähendada muldade hapestamist ja, et tagada taimedele nii kohene kui pikaajaline lämmastiku omastamine, vältides lämmastiku kadusid.

Selleks, et tagada hea saagikus, kiire taimede kasv ning tugev taimejuurestik, on oluline ka fosfori kasutamine rohumaadel ja seda eriti vanematel rohumaadel. Juurestik moodustab mitmeaastaste rohumaade biomassist koguni 60%. Mullas olev fosfor on aga mulla poolt seotud kevadel madalate temperatuuridel ning oluline on seetõttu jälgida, mis vormis on fosfor väetises. Yara kasutab oma väetistes fosfori kahes eri vormis, milleks on veeslahustuv ja tsiraatlahustuv fosfor. Tsitraatlahustuvat fosforit ei seota mullalahuses ning on see on taimedele pikaajalisemalt omastatav. Veeslahustuv fosfor on aga taimedele koheselt kättesaadav, mis toetab taime kiiret arengut.

Paljud põllumehed kasutavad väetamiseks läga, aga arvestada tuleb sellega, et ainult lägaga väetamisest ei piisa, et katta piisav toiteelementide tase mullas . Lägas ja sõnnikus on rohkesti kaaliumit, mis on ka taimedele hästi omastatav, aga samas on see ka kergesti leostuv, mistõttu tuleks sellele iga-aastaselt tähelepanu pöörata. Majanduslikult tasuva K-väetamise soovitus esimesel saagiaastal on 100-120 kg K/ha/aastas, järgnevatel aastatel 220-240 kg K/ha/aastas.

Rohumaade saagi poolt ära viidavad toitained ja läga poolt täiendavalt põllule toodavad toitained.

YaraMila NPK(S) 20-5-15(8) väetis sisaldab boori ja seleeni. Boor on väga oluline toiteelement just ristiku jaoks. Põldudel, kus on rahuldav kaaliumi ja fosfori sisaldus, soovitame esimese niite jaoks kasutada 300-500 kg/ha rohumaade väetist ning teise niite väetamisel kasutada kulunormi 200-400 kg/ha 2-3 päeva pärast niitmist. Kolmandale niitele on soovituslik 2-3 päeva jooksul kasutada väetist 100-200 kg/ha. Lägaga väetades kasutada kevadel YaraMila väetist 300-430 kg/ha.

Rohumaade väetis NK(S) 22-14(8) sisaldab toiteelementidest Mg, Se ja Zn-i. Seleen on ülimalt oluline toitaine, et tagada loomade piisav juurdekasv, immuunsus ja hea viljakus. Lisaks vähendab seleen lehmadel udara põletikke ning tagab vasikate elujõulisuse. Magneesium aitab taimedel kauem rohelisena püsida, mistõttu on fotosüntees parem ning saagikus suurem. Ka tsink on oluline, sest soodustab lehmadel tiineks jäämist ning aitab kaasa lehmade juurdekasvule. Rohumaade seisukohalt on ka väävel tähtis, sest aitab parandada lämmastiku omastamist kultuuri poolt ja aitab tõsta proteiini saagis. Soovitame YaraMila suvist NK(S) 14-22(8) väetist kasutada 2. niitel 100-300 kg/ha ja 3. niitel 100-300 kg/ha. Põldudel, kus on kasutatud sõnnikut või läga, kasutada väetist kulunormiga 100-200 kg/ha.

Lisaks soovitame hooajal kasutada mikroelementide vajaduse katmiseks leheväetiseid YaraVita Gramitrel, YaraVita Mancozini ning YaraBela AXAN.

Selleks, et hinnata toiteelemendi puudust, soovitame hooajal teostada Yara Megalab leheanalüüse, et leida õige sobiv toode ning õige kasutusnorm. Alates 2021. aastast on võimalik ka teha Yara Megalab analüüsi „loomatervis“, mis annavad suunitlused sööda kvaliteedi parandamiseks lähtuvalt looma tervise seisukohalt.

Rohumaade teadliku väetamise kohta on võimalik lugeda ka siit >>

Mõnusat tulevat kevadet ja püsige terved!

Deivi Merimaa
Väetamisekspert
Yara Eesti