13 märts, 2020

Rohumaade teadlik väetamine tasub end ära

Pärast seda, kui grupp põllumehi külastas 2017. aastal Soome "Nurmi 2017" põllupäeva, leiti, et ka Eestis peaks rohumaade teadlikuma väetamise teema tõsisemalt esile võtma. Nii käivitasid Yara Eesti, Baltic Agro ja grupp põllumehi 2018. aastal rohumaade väetamise koostööprojekti eesmärgiga läbi teadliku väetamise rohumaade kasutamist arendada ja efektiivistada. Katsed rajati nelja erineva piirkonna tootjate põldudele ning eelmisel, 2019. aasta hooajal, oli esimene saagiaasta. Siinkohal teeme kokkuvõtte 2019. aasta tulemustest ning anname soovitusi algavaks hooajaks.

*Hummuli Agro esimene niide, 01. juuni 2019

Katsetulemused 2019. aastal

Tootjate juures rajatud katseid oli kokku neli – Hummuli Agro OÜ, Voore Farm OÜ, Rebruk Farm OÜ, Kehtna Mõisa OÜ. Kolmel juhul (Hummuli, Voore ja Rebruk) oli kasutusel spetsiaalselt Soomest tellitud kõrreliste heintaimede seemnesegu „SULAVA“, milles timutit 65%, harilikku aruheina 25% ja karjamaa raiheina 10%. Neljandal (Kehtna Mõisa OÜ) katsepõllul oli kasutusel seemnesegu, milles oli lisaks kõrrelistele ka 15% punast ristikut.

Katsega soovisime kõrreliste rohumaadelt saada kuivaine saaki rohkem kui 8000 kg/ha. Selle tarvis tegime, soomlaste eeskujul, korraliku NPK väetamise programmi, mida võrdlesime põllumeeste tavapärase väetusprogrammiga.

Hummuli Agro katse

Katsepõld asub Valgamaal.

Voore Farmi katse

Katsepõld asub Lääne-Virumaal.

Yara väetamise skeem oli planeeritud sama, mis Hummuli Agros, kuid väetise tarnete hilinemise tõttu pidi jooksvalt korrektuure tegema. Põllumehe programm on erinev.

Rebruk Farmi katse

Katsepõld asub Järvamaal.

Yara katseskeem on sama, mis Hummuli Agros, põllumehe programm on erinev.

Kehtna Mõisa katse

Katsepõld asub Raplamaal.

Yara väetamise skeemis on samad tooted, mis teistes katsetes, kuid vähendatud normidega. Põllumehe programm on erinev.

Kokkuvõte katsetulemustest

Esimese saagiaasta eesmärk 8000 kg/ha KA sai kõigis katsekohtades ületatud. Kõrreliste seemnesegude külvides oli tulemus 9000 kg/ha KA ning kui segus oli ka liblikõieline, siis oli tulemus 11 000 kg/ha KA.

Vaadates majanduslikku poolt, siis Yara väetusprogrammid, mis olid väga „rasvased“ ja tunduvalt kallimad, jäid peale saagi koristust tegelikult plussi. Mida suurem oli hektari kulu võrreldes põllumehe programmiga, seda suurem oli lõpuks kasumlikkus Yara programmide kasuks. Kasutades kvaliteetseid Yara väetisi ning korralikke NPK norme, on võimalik koguda suurem rohusööda kogus väiksemalt pinnaühikult.

Soovitused algavaks kevadeks

ROHUMAAD ON SUURED TOITAINETE TARBIJAD

Lisaks lämmastikule tarbivad rohumaad ka väga suures koguses kaaliumi. Rohumaade külvieelsel väetamisel läga kasutades on võimalik tõsta kaaliumi taset mullas, kuid ära ei tohi unustada seda, et kaalium on mullas liikuv ning leostuv, seega on oluline pöörata tähelepanu kaaliumiga väetamisele iga-aastaselt. Ära unusta ka väävlit ja mikroelemente (lisaks on Yara väetistes veel ka boor ja seleen).

kg KA/ha	kg/ha	kg/ha	kg/ha	kg/ha	kg/ha	kg/ha	kg/ha
6 000	154	17	186	12	43	234	408
8 000	205	23	248	16	58	312	544
10 000	256	29	310	70	70	400	650
SAAK	N	P	K	S	Cu	Zn	Mn

KEVADEL ALUSTA VÄETAMIST VARAKULT

Kuna rohumaade kasv kevadel algab peale varakult (kohe kui mulla temperatuur on pluss poole peal), on oluline, et ka toitained oleksid taimedele õigel ajal kättesaadavad. See kindlustab suurema rohumaade saagikuse saagilisa näol (Soome katsetulemuste andmetel enamsaak kuni +2000 kg/ha KA). Samuti aitab varane väetamine kasutada paremini ära kevadist mullaniiskust ning tänu sellele jõuavad toitained (eriti fosfor) paremini taime juurteni.

*Timuti juurestiku varajane kasvu algus, 21.04.2018 Yara Kotkaniemi katsekeskuses, Soomes

Positiivse poole pealt võib veel öelda, et taimedel jääb pikem periood lämmastiku ja väävli efektiivseks omastamiseks ja saagi produtseerimiseks, mistõttu väheneb oht metaboliseerumata jääklämmastiku (nitraatide) sisaldusele silos, paraneb rohusööda kvaliteet.