Kartulimugulate koorehaiguste vähendamine

Kartulimugulate koore hea välimus muutub aina olulisemaks, sest lõpptarbijad väärtustavad üha enam terve, puhta ja atraktiivse koorega kartuleid, eriti siis, kui neid ostetakse pakendatult või lahtiselt. Koorehaigustega st must-, hõbe-, süvik- või harlikku kärna nakatunud mugulad on ostjatele vähem atraktiivsed ja säilivad ladustamisel tõenäoliselt ka lühemat aega.

Väetamine ja kartuli koorehaigused

Tasakaalustatud väetamine vähendab kartulimugulate koorekahjustuste teket ja muudab selle vastupidavamaks. Kaltsium tugevdab kartuli koort ja suurendab seeläbi vastupidavust paljude koorehaiguste suhtes. Boor, magneesium ja mangaan vähendavad nakatumist harilikku kärna, tsink nakatumist süvik-kärna ning väävel nakatumist nii harilikku kui süvik-kärna.

Kaltsium

Kaltsium tugevdab kartuli koort, tagades parema vastupidavuse paljude haigustekitajate, sh mustkärna, hõbekärna, süvik-kärna ning hariliku kärna suhtes.

Need Inglismaal läbi viidud sõltumatud katsed näitavad, et kaltsiumnitraadi kasutamisel väheneb kartuli plekilisuse teke koristusjärgsete protsesside käigus oluliselt.

Boor aitab kaltsiumi taimerakkude seintes stabiliseerida ning mõjutab ka viimase omastamist, seega on booriga varustatus oluline tasakaalustatud väetamise osa, mis aitab kaltsiumiga väetamise efektiivsust maksimumini viia.

Hollandis läbi viidud katse näitab, kuidas boor mõjutab mugulate kaltsiumisisaldust ning koorekahjustuste esinemise sagedust.

Tsink

Tsinki kasutatakse sageli kartuli süvik-kärna mahasurumiseks, kui inokulaat on madalal tasemel. Ainult mullakaudsest väetamisest tõenäoliselt piisab, et tsink mõjuks kartuli-süvikkärna eemaldamiseks küllaldaselt. Tsinki tuleks kasutada ühe osana integreeritud taimekaitsesüsteemist, mida toetavad ka teised agronoomilised võtted haiguste vähendamiseks ning õige sordivalik.

Need Šotimaal läbi viidud sõltumatud katsed näitavad süvik-kärna esinemise vähenemist peale tsingiga väetamist.

Väävel

Väävel aitab vähendada hariliku kärna ning süvik-kärna nakatumist. Selle põhjuseks võib olla mulla pH alanemine väävli toimel. Parim mõju saavutatakse, kui täielikult omastatavat väävlit antakse mulda istutamise ajal. Väävliga leheväetamine võib nakatumist samuti vähendada.

See Šotimaal läbi viidud katse näitab, et võrreldes kontrollvariandiga on nakatumine harilikku kärna väävliga väetamise korral vähenenud.

Muud viljelusvõtted, mis vähendavad kartuli nakatumist koorehaigustesse

Vältige kartuli kasvatamist põldudel, kus on ebasoodsad tingimused – näiteks varasem haiguste esinemine, kehv drenaaž või hoiab mullastik halvasti niiskust
Valige kvaliteetne seeme, millel on madalam risk haigustesse nakatuda
Desinfitseerige kartulihoidlaid, et vähendada haiguste edasikandumist
Kastmisüsteemid aitavad mõningaid haigusi, nt harilikku kärna, ennetada või sellesse nakatumist vähendada
Koristage kartulid soodsates koristustingimustes, vältides mugulate mehaanilist vigastamist ja sellega koos koorehaigustesse nakatumist
Vältige lupjamist vahetult enne kartuli mahapanekut, sest see soodustab harilikku kärna nakatumist.

Kuidas tõsta kartuli kvaliteeti?

Siit leiad Yara nõuanded, kuidas tõsta kartulisaagi kvaliteeti.

Kartulisaagi kvaliteet

Kartuli kvaliteet sõltub põhiliselt kolmest erinevast kriteeriumist, milleks on mugula kvaliteet, koore puhtus ja korralik ladustamine ning maitseomadused. Tasakaalustatud toiteainete programm on väga oluline ning aitab kõiki neid kriteeriume hoida.

Mugulate kuivainesisaldust mõjutavad tegurid

Kuivainesisaldus on oluline nii värskelt kui töötlemiseks turustatavate mugulate puhul. Mugulad kuivainesisaldusega üle 18-20% on muljumisele vastuvõtlikumad ja võivad keetmisel või küpsetamisel laguneda. Samas friikartulite ja kartulikrõpsude tootmisel on kena värvuse saavutamiseks vajalik 20-25% -ne kuivainesisaldus.

Mugulate tärklisesisaldust ja kvaliteeti mõjutavad tegurid

Kartul on ülemaailmselt üks tähtsamaid tärklise allikaid. Seejuures on oluline roll sordi valikul ning enam kui 13% tärklisesisaldusega kartulid on eriti nõutud näiteks Saksamaal. Mida kõrgem on tärklisesisaldus mugulas, seda vähem jääb jääke.

Kartulitaimede hea tervise hoidmine

Taimetoiteelemente seostatakse peamiselt kõrgea saagi ja selle parema kvaliteedi tagamisega, mis saavutatakse taimede kasvu ja arengut piirava mineraalainete puuduse vältimisega. Kuid toiteelemendid võivad aidata taimel ennast erinevate taimehaiguste vastu ka kaitsta. Tasakaalustatud väetamisprogramm tagab taimede tugeva ja vastupidava rakulise struktuuri, vältides samas liigset toitainete kogunemist taime, mis võib taimede tervisele samuti kahjulikult mõjuda.

Mugulate värvimuutuse vähendamine

Värvimuutus või mugulate sisemine pruunistumine on suure osa koristusjärgsete kadude põhjuseks. Mugula värvimuutust põhjustab fenoolsete ainete oksüdatsioon, peamiselt türosiini oksüdeerumine melaniiniks. Kaalium, magneesium ja boor mõjutavad mugulate värvimuutust ja tumenemist.

Kartulikoore puhtuse parandamine

Kartulikoore välimus on muutumas järjest olulisemaks, sest tarbijad eelistavad üha enam puhtaid, atraktiivse koorega kartuleid, eriti juhul, kui ostetakse pakitud või lahtiseid mugulaid. Kartulimugulad, mille koorel on pindmised haigused nagu mustkärn, hõbekärn, kartuli-süvikkärn või harilik kärn, on lühema säilimisajaga ja meelitavad ka vähem ostjaid ligi.

Mugula sisemise rooste (IRS) vähendamine

Sisemine rooste (IRS), tuntud ka kui sisemine plekilisus, on kartuli sisemine füsioloogiline häire, kus rakkude hukkumise tagajärjel ilmuvad mugulale väikesed pruunid täpid. Sisemine pruunisus (IBS) on iga laik sisemise juhtkoe ringi sees, mis ei asetse päris keskmises säsi osas.

Kartuli mugulate plekilisuse vähendamine

Kartulitööstuses on mugulate plekilisus väga tõsiseks probleemiks, põhjustades suurt majanduslikku kahju. Ühtlasi on see ka üks peamiseks põhjuseks tarbijapoolsete kaebuste esitamisel. Kartuli õige väetamine enne saagikoristust võib plekilisuse tekke riski miinimumini viiai. Nii kaaliumil, kaltsiumil, magneesiumil kui booril on mugulate plekilisust vähendav mõju.

Kartulimugulate koorehaiguste vähendamine

Kartuli lehehaiguste vähendamine

Kartulil ehehaiguste vältimise tuleb jälgida, et tagage, et taimekaitseprogramm sisaldaks efektiivseid kartuli-lehemädaniku tõrjevahendeid. Lämmastik on oluline lehestiku kasvu toetaja, kuid jahedamas kliimas võib liigne lämmastiku andmine hilisemas kasvufaasis suurendab lehemädanikku nakatumise riski.

Märgmädanikku nakatumisse vähendamine

Mugula märgmädanikud on sooja ilmaga levivad bakterhaigused, mis sisenevad kartulimugulatesse läbi koore mehaaniliste vigastuste või kärnade ning tekitavad hoiustamisel mugulate mädanemist. Kartuli tasakaalustatud väetamine kuni koristuseni mõjutab mugulate hilisemat hoiustamist. Märgmädanikku nakatumist aitavad vältida peamiselt kaltsium ja boor.

Kartuli väetamisprogramm

Et saavutada kartulikasvatuses parimaid tulemusi, on tähtis õige tasakaal makro- ja mikrotoitainete vahel. Yara väetamisprogrammid võivad aidata teil saavutada kartulikasvatuses parimaid tulemusi.