Väetisekülviku kalibreerimine on üks hädavajalikumaid samme efektiivseks väetise laotamiseks, et sinu taimed saaksid kätte kõik vajalikud toitained. Järgides neid kolme tava, tagad endale sujuva ja eduka väetamisperioodi.
1. Väldi lamandumist
Lämmastik on taimekasvuks üks kõige olulisemaid elemente, see aitab taimedel kasvada. Aga ole ettevaatlik: ebaühtlase laotamise tulemusena võib olla ühes põllu otsas liiga palju lämmastikku ja teises liiga vähe. Üleliigse lämmastiku tulemusena arenevad kõrged taimed, liiga kõhnade vartega ning taim ei suuda püsti püsida; seda nimetatakse lamandumiseks. Lamandunud taimed põhjustavad peavalu saagikoristusel ja jätavad ka saagikusele negatiivse jälje, sest kõiki teri pole võimalik kätte saada. Ebaühtlane lämmastiku jaotumine põllul tingib ka ebaühtlase valmimise. Päeva lõpuks on see tülikas ja kulukas olukord, mida sa soovid vältida.
2. Märka ebaühtlast proteiinitaset
Ebaühtlase laotamise järel tekkinud triibud ja lamandumine on kaks tagajärge, mida on kerge märgata, kui väetisekülvik pole õigesti seadistatud. Aga on ka silmale nähtamatuid tagajärgi, millest saad teada alles pärast saagikoristust. Üks neist, mida sa soovid kindlasti vältida, on kõikuv proteiinitase. See võib tuua saagi keskmise taseme alla ning kaotada sinu rahakotist mitu head eurot.
3. Väetise raiskamine
Kui laotada väetis valel ajal valesse kohta, siis sa mitte üksnes ei raiska väetist, vaid riskid ka sellest tulenevate tagajärgedega põllul nagu näiteks saagilangus, ebaühtlane valmimine, aeglasem koristus, suurem lamandumise risk ja ebaühtlane proteiinitase. See aeg, mille sa panustad väetisekülviku paika reguleerimisele, võib osutuda palju väärtuslikumaks kui sa oskad arvata.
Kui palju raha võib tuulde lennata, kui väetisekülvik ei ole õigesti reguleeritud?
Yara simulatsioonide ja põldkatsete tulemused ütlevad, et saak paraneb keskmiselt 3% kui võrrelda 10%-list variatsioonikoefitsienti 34%-lise variatsioonikoefitsiendiga. Optimaalne variatsioonikoefitsient on vahemikus -10%...+10%, ehk kui taimed on 10% piires saanud paiguti vähem või rohkem väetist, siis see juba mõjutab saaki ja selle kvaliteeti, kuid mitte veel sellisel määral, kui suuremad variatsioonikoefitsiendid. Axel Link, vanemteadur Yara Hanninghof'i uurimiskeskusest, on joonistanud väga hea mudeli, mis illustreerib võimalikke kadusid.
Yara peaagronoom Euroopas, Miles Harriman, selgitab: "Parema väetise külviühtlikkuse saavutamine võib tuua 20-100 lisaeurot hektari kohta ainuüksi saagikuse paranemise kaudu, sõltuvalt põllu tundlikkusest lämmastiku suhtes".
Sulle võib huvi pakkuda ka järgnev:
Kontrolli oma tootmise lämmastiku kasutamise efektiivsust!
Meie lämmastiku efektiivsuse kalkulaator hindab sinu tulemusi ja annab soovitusi, kuidas saaksid veel paremaks.
Väikesed nõuanded paremaks väetamiseks
VAATA MEIE NÕUANDEID: Need lood näitavad sulle miks ja kuidas õige väetise valimine ja toitainete ühtlane jaotamine end ära tasuvad. Siin on meie nõuanded, kuidas kaitsta oma põllule tehtud investeeringut ja samal ajal ka keskkonda:
Yara lämmastikupõhised lahendused
