Kui palju on sul võimalik tegelikult säästa?

Kas oled teadlik nendest lihtsatest sammudest, mis aitavad väetamise täpsemaks muuta? >>

See kõik lisab väärtust

Kui palju raha lendab tuulde, kui väetisekülvik ei ole korralikult kalibreeritud? Yara simulatsioonide ja põldkatsete tulemused ütlevad, et saak paraneb keskmiselt 3% kui võrrelda 10%-list variatsioonikoefitsienti 34%-lise variatsioonikoefitsiendiga. Optimaalne variatsioonikoefitsient on vahemikus -10%...+10%, ehk kui taimed on 10% piires saanud paiguti vähem või rohkem väetist, siis see juba mõjutab saaki ja selle kvaliteeti, kuid mitte veel sellisel määral, kui suuremad variatsioonikoefitsiendid. 

Yara peaagronoom Euroopas, Miles Harriman, selgitab: "Parema väetise külviühtlikkuse saavutamine võib tuua 20-100 lisaeurot hektari kohta ainuüksi saagikuse paranemise kaudu, sõltuvalt põllu tundlikkusest lämmastiku suhtes".

Ära raiska väetist

"Väetise kasutamine vales kohas ja valel ajal ei tähenda ainult füüsiliselt raisatud väetise kogust, vaid sa riskid ka tagajärgedega saagis -  ebaühtlane valmimine, aeglane koristus, suurenenud lamandumise risk ja ebaühtalne proteiinisisaldus," ütleb Yara UK agronoom Natalie Wood. 

Külviühtlikkuse paika reguleerimine võib osutuda sinu kõige väärtuslikumalt kulutatud ajaks kogu taimekasvuperioodi jooksul.

Lamandumise vältimine

Lämmastik on taimede jaoks üks olulisematest toitainetest, kuna see aitab neil kasvada. Kuid ole ettevaatlik: ebaühtlase laotamise tulemusel on mõnes kohas lämmastikku liiga palju ja teises kohas liiga vähe. Liigne lämmastik võib kasvatada pikad ja peenikesed kõrred, mis ei suuda end püsti hoida, tekib lamandumine. Lamandunud taimi on raskem koristada ja viib saagikaotuseni. Ebaühtlane lämmastiku jaotumine tekitab ka ebaühtlast valmimist. Kokkuvõtvalt, mittevajalik ja kulukas, mida on parem vältida.

Ebaühtlane proteiinisisaldus: erinevused, mida sa ei suuda märgata

Triibud ja lamandumine on kaks ebaühtlase väetisekülvi tagajärge, mida on lihtne märgata. Kuid põllul on neid tagajärgi rohkem ning need avalduvad alles pärast saagikoristust. Üks, mida sa kindlasti soovid vältida, on saagi ebaühtlane proteiinitase. Selline kõikuv proteiinitase võib viia kogu saagi keskmise proteiinitaseme alla, mis omakorda võib mõjutada vastava kategooria kvaliteedinõuetele vastavust. Nagu öeldakse, "tilk tõrva meepotis, rikub terve meepoti". Jällegi, üks ebavajalik ja kulukas asi, mida sa ei soovi kogeda. 

Kas oled teadlik nendest lihtsatest sammudest, mis aitavad väetamise täpsemaks muuta? >>

"Meie alustasime 36 m tehnoraja kasutamist taimekaitsepritsiga - töökäike põllul vähem. Tööd saavad kiiremini tehtud, kuna neid tehakse 36 m tehnorajas 40 ha/h. Võrdluseks, 24 m tehnoraja tootlikkus on 26 ha/h. Tööjõudu saab kasutada vähem, masinakulu on samuti madalam. Väetamisest lähtuvalt on oluline töid teha kiiresti ja õiges kasvufaasis."

Madis Ajaots, Rannu Seeme OÜ