Atfarm – vajaduspõhise lämmastikväetamise tulevik!

Atfarm - millega on tegemist?

Atfarm on Yara patenteeritud satelliidipõhine programm, mis võimaldab lämmastikuga väetada vastavalt kultuuride vajadusele ning põllupõhiselt. Programm põhineb satelliidilt iga 2-3 päeva tagant põldudest tehtavatel biomassi fotodel, mida korrigeeritakse vastavalt Yara N-Sensori algoritmiga, mis on Yara poolt kasutusel olnud aastakümneid. See võimaldab teisendada biomassi näitusid unikaalsel moel, mida ei suuda pakkuda ükski teine hetkel turul olev lahendus. Atfarmi lahendus aitab põllumehel vastu võtta otsuseid lämmastiku täpsema kasutamise kohta iga põllu lõikes eraldi, aidates kokku hoida nii väetistele tehtavaid kulutusi kui ka säästa keskkonda, tagades selle, et ei toimuks lämmastikuga üleväetamist. Atfarm abiga saab luua piiramatult vajaduspõhiseid väetamise kaarte (VPV kaardid), et laotada lämmastiku just sinna, kuhu ja kui palju seda on vaja.

Kuidas Atfarm toimib?

Programm ei võta vastu otsust, kui palju lämmastiku ühele või teisele kultuurile konkreetsel põllul andma peab. Selle otsuse peaks põllumees ikka ise tegema. Atfarmi puhul on tegemist nõuandva ehk täppisväetamist toetava lahendusega. See tähendab, et kui põllumees otsustab näiteks kevadise lämmastikväetamise ringiga anda 70kg/N ha kohta, siis Atfarm korrigeerib kasutatavat normi vastavalt põllu vajadustele, andes mõnedele põllu piirkondadel näiteks 50kg ja teistele 90kg lämmastiku. Aluseks võetakse satelliitidelt tehtud põllu fotod, mida korrigeeritakse N-Sensor algoritmiga. Valida saab kahe võimaluse vahel – kas anda väiksema biomassiga aladele rohkem ja suurema biomassiga aladele vähem lämmastikku (ehk siis tasandada põllukultuuride kasvu ja ühtlustada põldu) või siis vastupidi anda suurema biomassiga aladele rohkem ja väiksemate biomassiga aladel vähem lämmastikku. Viimast kasutatakse pigem juhtudel, kui mingid piirkonnad on olnud näiteks talvekahjustuste tõttu pikka aega vee all või siis mullastiku või muude kasvutingimuste tõttu on taimede areng olnud nõrgem ning nendele põllu aladele lämmastiku juurde andmine ei too enam loodetud tulemusi. Atfarmi saab kasutada kõikide lämmastikväetamiste ringide puhul, kuid täpsema info saab hilisemates ehk teises või kolmandas väetamisringis. Siis on põllul biomassi rohkem ning satelliidifotod täpsemad. Esimese väetusringi puhul peaks aluseks võtma pigem mõne varasema aasta kaardi, kui samal põllul on kasvanud sama kultuur, sest Atfarmis säilib 5 aasta ajalugu ning võrdlused on näidanud, et põllu erinevate piirkondade „mustrid“ korduvad reeglina aastast aastasse.

Siit ka järeldus, et Atfarm ei anna vastust, mis konkreetsel põllupiirkonnal viga on, vaid pigem näitab kätte alad, millega põllumees tegelema peaks - näiteks mulla analüüse võttes, et tegelikest põhjustest teada saada. Samas annab Atfarm koheselt abi väetiste otstarbekamaks kasutamiseks.

Mida sisaldab Atfarm lisaks väetamiskaartidele?

Kui töö Atfarmi kasutusele võtmiseks peaks põhiliselt olema tehtud sügisel ja talvel, laadides programmi üles oma põllud ning luues iga põllu lõikes planeeritavad vaatamise programmid, siis kevadisel hooajal on põllumehele toeks BM The Weather Company ilmaprognoosid, mille abil on võimalik ka oma 7 päeva väetamisplaane ette teha. Atfarmist saab vaadata üksikasjalikku tunnipõhist jaotust tuleva päeva ilmastikutingimustest.

Miks peaks põllumees Atfarmi kasutama?

1. Erinevate riikide viimase paari aasta kasutamiskogemused on näidanud seda, et Atfarmiga on põllumehed kasutanud 1,0ha kohta 2-6kg/ha vähem väetist. See number võib tunduda esialgu küll väike, aga kui võtta keskmise arvestuse aluseks näitena 4,0kg/ha kohta, siis 250ha põllupinna peale (Atfarmi vaja sisestada 5x50 ha suurust põldu) teeb see kokku juba 1t vähem lämmastikväetist, mis praeguste hindade juures tähendab ligi 900-1000€ suurust kokkuhoidu. Siin võiks iga põllumees enda käest küsida küsimuse – kas umbes pool tundi aega, mille ma sinna panustan, toob kuskilt mujalt sellise 1000€ suuruse tulu?
   
   
2. Teiseks argumendiks on see, et täpsem, vastavalt taimede vajadusele teostatud lämmastikväetise kasutamine on andnud põllumeestele keskmisena 2-3% saagi juurdekasvu. See aga tähendab isegi 5,0t nisusaagi juures lisasaaki umbes +100kg/ha kohta, mis praeguste viljahindade juures tähendab umbes +25€/ha lisatulu. Seda polegi nii vähe, eriti kui võrrelda näiteks erinevate taimekaitsevahendite või muude toodete poolt lubatavate lisatuludega.
   
   
3. Kolmas argument on kultuuri väiksem lamandumine, millega omakorda on seotud koristamise kiirus ja majanduslik tulu, sest muidu võib osa saagist põldu jääda. Kui arvestuse aluseks võtta CV-koefitsient ehk väetamise ühtlikkusest tulenevad saagi lamandumise kaod, siis mitmed katsed on näidanud, et kui lamandumine põllul on toimunud 30% ulatuses, siis saagikadu võib teraviljadel olla keskeltläbi 15%, mis 5,0t nisusaagi puhul tähendab 750kg. See on rahasse ümber arvestatuna umbes 200€/ha kohta. Eks igaüks võib siit oma järeldused teha.
   
   
4. Neljandaks argumendiks on kasutamise mugavus, sest põllumees saab mitmetele külvikutele saata väetamisekaardid üle pilve ehk siis põldude väetamist saab juhtida distantsilt. See aitab omakorda hoida aega kokku, mis mängib erilist rolli siis, kui põllud asuvad üksteisest või talust kaugemal.
   
   
5. Viiendaks argumendiks on keskkonna säästmine, sest tänu täpsemale väetamisele kasutavad taimed lämmastikku just nii palju, kui palju on neile optimaalne ehk kokkuvõttes hoiame oma loodust.

Kellele on Atfarm mõeldud?

Atfarmi kasutamiseks piiranguid pole, ehk see sobib kasutamiseks nii suurematele kui väiksematele põllumeestele, võimaldades suurendada saagikust ning kasumit hektari kohta piiramatute VPV kaartide loomisega, mis soovitavad lämmastiku kõige täpsemat ja agronoomiliselt sobivaimat kasutamist. Kõik on kinni ainult põllumehes endas, kui palju põlde ta soovib ja jõuab programmi sisestada. Samuti võivad Atfarmi kasutada erineva teadmiste ja võimalustega põllumehed. Nii need, kes soovivad minna süvitsi lämmastikväetamisse ja kasutavad N-Testrit ning mullaanalüüse, kui ka need, kes tahavad leida kiiret kokkuhoidu väetiste kasutamisel, sest üks võimalus on kasuta Atfarmi oma nutiseadme rakendusena väetamise külvi ajal niiöelda lihtsustatud GPSina. Üheks Atfarmi eeliseks ongi kasutamise lihtsus.

Kui palju nutikas programm maksab?

2023. aastal on Atfarmi kasutamine Eestis tasuta ehk põllumehe panuseks on programmi kasutamisele ja väetamiskaartide loomisele kuluv aeg. Kuna tulevik ei ole teada, siis tasuks programmi kasutamisega kindlasti eeloleval aastal algust teha. Lisage oma ettevõtte põllud, mida saab mugavalt teha ka PRIA shapefailide üleslaadimisega ning saate kasutada biomassi kaarte kõikjalt ja igal ajal.

Siin on võimalus end kasutajaks registreerida!

Kokkuvõtteks võib öelda, et praeguste lämmastikväetiste hindade puhul, on Atfarmi kasutusele võtmine põllumeestele just kõige õigem aeg. Atfarm on põllumajanduses kasutusel olevatest üks kõige kergemini kasutatavaid programme üldse ja see toimib! Täpsemat infot Atfarmi kohta saab 2022. aastal EPA messil 12.-13.oktoobril, kus toimub Atfarmi esmaesitlus.

Messiboksi number on A-67 ning samuti toimuvad mõlemal päeval Atfarmi seminarid, et rohkem infot edasi anda.

12.oktoober kell 15:45-16:30Pane end seminarile kirja siin!

13.oktoober kell 10:30-11:15 Pane end seminarile kirja siin!