10 juuni, 2022

Kas minna veel põldu tallama?

Aastate jooksul kuuleme põllumehi ikka arutamas ja nõu küsimas – kas minna veel lämmastikuga väetama? Kuna faasid on taliviljadel juba lipulehes, siis kas see ikka jõuab teradesse välja? Millises vormis seda tasub veel teha – kas graanulitena või vedelversioonis lehtede kaudu? Kui palju mullas olemas olevast lämmastikust ülesse pähikusse välja jõuab? Proovime tekkivatele küsimustele vastused leida.
image66y1.png
Aru Põllumajanduse katsepõld, juuni 2022

Esiteks graanulväetiste kasutamine lipulehe faasis või sealt edasi õitsemise ajal (näiteks rapsil). Reeglina sellises faasis lisaks antavad graanulväetised mullast enam ülesse teradesse kvaliteeti looma ei jõua. Reeglina just sellepärast, et erandlikel aastatel osadel põldudel, kui kõik positiivsed asjad kokku langevad, ehk on piisavalt sooja ja vett (samas ka mitte üleliia), põllu muldade koostis soosib (mitte liigkerged liivmullad, ega rasked savimullad) ning elementide suhted mullas on omavahel balansis (ehk mingi element ei hakka teisi blokeerima), siis võib juhtuda, et ka AN või NS graanulväetistega antav lämmastik jõuab veel taimedes ülesse. Samas on selles protsessis nii palju muutujaid, mida põllumees ei suuda kontrollida – näiteks põua perioodid, liigse vihma tõttu lämmastiku liikumine alumistesse kihtidesse taimede juurte ulatusest välja (eriti kergetel liivmuldadel) või siis nitrifikatsiooni protsessi pikkus, mis sõltub temperatuuridest, mida me ei kontrolli – ehk kokkuvõttes on selle riski võtmine paras väljakutse. Lehtede kaudu lämmastiku lisamine näiteks karbamiidi kaudu tekitab taas probleeme. Juhul kui temperatuurid on kõrged, siis võib tekkida kõrvetuste oht. Samuti läheb osa lämmastikust sellisel juhul atmosfääri lendumise kaudu kaduma. Kui aga temperatuurid on vastupidiselt jahedad, siis tekib probleem lisanduva hüdrolüüsi pikkusega, mida me taas ei kontrolli. Pealegi on karbamiidi kasutamisel vaja ladustamiseks erimahuteid ja -tehnikat, sest toode on agressiivne voolikutele ja pritsidele, mille varuosade tarneajad või välja vahetamine on tihtipeale küllaltki aeganõudvad ja kulukad.

Nii jääbki valikusse peamiselt lehtede kaudu taimekaitse pritsiga antav lämmastik (N) + väävel (S), mille üheks võimalikuks tooteks on YaraVita® THIOTRAC. Toode sisaldab 20% ammiidses vormis lämmastikku ja 22,8% vees lahustuvat väävlit, mis mõlemad on taimedele kiiresti omastavad. Seetõttu võib toodet kasutada praktiliselt kogu kasvuhooaja jooksul, teraviljadel - alates võrsumise algusest/esimesest kõrresõlme faasist kuni õitsemiseni ning rapsil - alates 4-6 lehe faasist kuni õitsemise alguseni. Eestis kasutatakse THIOTRAC leheväetist siiski enamusjaolt kvaliteedi tõstmiseks just hilisemates kasvufaasides. Selles faasis kasutamise väga head mõju ning tasuvust on näidanud mitmed põldkatsed nii Eestis, Baltikumis kui Põhjamaades.

Meeldetuletuseks toome siia ära ka kasutamise ajad, mis teraviljadel on suunatud saagi, proteiini ja kvaliteedi tõstmiseks ning rapsil õlisuse ja saagi suurendamisele.

Toidunisu kasvatamisel

Kasutada normi 4,0-5,0l/ha loomise lõpust (pea on lehetupest täielikult väljunud) kuni piimküpsuse lõpuni (kasvufaasid 59-79) või pritsida kaks korda kulunormiga 3,0l/ha alates lipulehe keelekese nähtavale ilmumisest kuni piimküpsuse lõpuni (39-79). Ühekordsel pritsimisel on parim kasutusaeg piimküpsuse faasis. Seda on lihtne kindlaks määrata, sest asetades tera küüne peale ning teise sõrmega vajutades tekib küünele piimjas vedelik. Tavaliselt selles faasis kasutades on täheldatud 100-300kg saagi juurdekasvu, aga mis peamine - proteiini sisalduse kerkimist 1,0% ja rohkemgi. 

Talirapsi kasvatamisel

Kasutada normi 4,0-5,0l/ha kas vahetult õitsemise alguses (kui max 10% taimedest on õites) või siis päris õitsemise lõpus (kui max 10% taimedest on õisi veel külge jäänud). Samuti võib pritsida ka kaks korda – mõlemal korral kulunormiga 3,0l/ha, tehes esimese pritsimise õitsemise alguses ja teise õitsemise lõpus. Sellises faasis antud lämmastik koos väävliga aitab rohelisena püsida mitte ainult taime lehtedel vaid ka rapsitaimede kõdrad püsivad pikemalt rohelised ja elastsemad, jätkates seeläbi fotosünteesimist, aidates kaasa terade massi ning õlisisalduse suurenemisele.

Katsetulemused

Lisame siia 2020. aasta Kuusiku katsekeskus YaraVita® THIOTRAC leheväetisega tehtud talirapsi katse tulemused, milles küll enne õitsemist kasutamine andis parima tulemuse, aga ka õitsemise lõpus tehtud pritsimine andis selge saagi juurdekasvu. Katse läbiviijate sõnul oleks saagi juurdekasv õitsemise lõppfaasis kasutamisel olnud veelgi suurem, aga kuna katsejaamas on 16m tehnorajad, siis oli tõenäoliselt selles faasis rapsi tallamisest tekkinud kahju selgelt tulemust mõjutav tegur. Seega, kellel on 24., 30. või 36. meetrised tehnorajad, neil tasub THIOTRACi kasutamine ennast ikkagi ära.

Lõpetuseks võib öelda, et YaraVita® THIOTRAC on üks nendest toodetest, mille kulunormidega kasvu lõpufaasides kasutades ei tasu väga „mängida“ ja neid vähendada, sest minnes põllule normiga 3,0l/ha ja alla selle, ei saa taimed pritsimisest vajalikke toitaineid ning efekti ei pruugi üldse tekkida.

imagexcbpq.png
Thiotrac talirapsi katseprogramm Kuusiku katsekeskuses, 2020
blobid14.png
Thiotrac talirapsi katse saagid Kuusiku katsekeskuses, 2020

YaraVita THIOTRAC

YaraVita-Thiotrac.jpg