Uuenenud mullaproovid

Vali, milliseid andmeid mullaproovidest vajad

Mullalõimise määramisel saad teada oma mulla peamise kolme koostisosa, liiva, tolmu ja savi kogused protsendina ning mulla lõimiseklassi. Lisaks nendest näitajatest tuletatuna mulla füüsikalised omadused nagu soojenemiskiirus ning leostumisoht. Seega tekib sulle  lisaks sõrmeproovile ning vanadele lõimisekaartidele, juurde moodne ja kiire viis oma muldade veel paremaks tundmaõppimiseks, et planeerida väetamist nii, et sellest oleks suurim kasu muldadele ja väikseim risk keskkonnale (ja rahakotile).

Oma mulda täpsemalt tundes, näiteks teades kui suur on sealne savi osakaal, saad täpsemalt ennustada kui palju ammooniumlämmastikku saviosakeste poolt seotakse või kui suur on tõenäosus, et osa põllule antud fosforist seotakse savimaadel tihti probleemiks olevate kõrgete Al ja Fe poolt. Näiteks saad otsustada, et ei kasuta savikamatel muldadel kõrge ammooniumlämmastiku sisaldusega lämmastikväetisi või et peaksid fosforiga väetades jaotama pigem kogused hooajal mitme korra peale, et tagada taimedele paremat ja ühtlasemat toitainete saadavust.

Saades analüüsi tulemuse, mis näitab, et mulla lõimises on suur osa liiva, tähendab see seda, et selle põllu leostumisoht on suurem ning väetist tuleks anda pigem väiksemates kogustes, mitte anda suuri koguseid korraga, sest liivaterad on ju oma iseloomult kui väikesed kivikesed, mis toitaineid enda külge hästi ei seo. Seega põld võib kevadel varakult hästi küll traktorit kanda, aga pole mõtet suurt väetisenormi kasutada, sest vihmad pesevad toitained lihtsalt sügavamatesse kihtidesse ära, kus nad taimede jaoks kasvu algfaasis (või koguni üldse) kaduma lähevad.

Mulla kolmandaks peamiseks koostiseks on veel tolmu osakesed. Need on liivateradest väiksemad osakesed, mis iseenesest küll samuti toitaineid siduda ei suuda, küll on aga oluliseks struktuuriosaks, et liiva ja savi omavahelisse suhtesse tuua just nende mulla füüsikaliste omaduste parendamiseks oluline muutuja. Nende kolme koostisosa peaaegu võrdne osakaal (kõiki ca kolmandik) oleks ideaalilähedane, aga olulisem on pigem see, et oma mulda hästi tundes, on võimalik seda parimal viisil majandada.

Lõimise määramine toob aga väikeseid muudatusi selle kohta, kuidas Megalab analüüsiks põllult mullaproovi koguda. Kui varem oli selline võimalus, et jagad põllu mõttes teatud suurusteks osadeks ja kogud sealt proovi saamiseks mingi ala nn. keskmise näitaja, siis nüüd lõimist määrates tuleks proovikogumine rohkem läbi mõelda. Siinkohal aitab planeerimisprotsessis internetist leitav lõimiste kaardirakendus või enda põldude hea tundmine. Nimelt tasuks lõimise määramiseks koguda proov võimalikult sarnase mullastikuga põllualade kaupa, sest lõimisest on kasu siis, kui tead seda konkreetse sarnase koostisega ala kohta, mitte ei tee endale nn. põllu keskmist lõimiseproovi, sest see on nagu statistikaga, et keskmine ei näita tegelikku olukorda sinu põllul.

Tee mullaproovid oma külvikorra osaks

Mullaproovide võtmist on mõistlik planeerida juba oma külvikorda planeerides, sest enamjaolt on piisav, kui proov võetakse kord 3-5 aasta tagant ning külvikorda planeeritud mullaproovi on võimalik koguda alati samal ajal. See viimane lause vastas ka küsimusele, et millal on õige aeg mullaproovi võtta. Prooviks sobivaim aeg oleks suvel/sügisel kohe peale saagi koristust, aga teame, et alati see ei õnnestu. Nii et eesmärgiks peaks olema andmete võrdlemise jaoks proovide võtmine alati samal ajaperioodil. Ehk kui oled võtnud eelnevalt kevadel siis võta ka nüüd kevadel, kui eelnevalt oled võtnud sügisel, siis nüüd samuti sügisel. Kui aga mullaproovide võtmine planeerida oma külvikorra sisse, siis leiab kultuurist lähtuvalt reeglina alati selle „ajaakna“, et proovid saaksid võetud augustis-septembris.

Tuleta meelde, kuidas mulleproove võtta

Proovi kogumine põllul

Proovi kogumisel põllult kehtib ikka sama reegel, tee mullapuuriga vähemalt 20 torget ala sees, mille oled valinud endale proovivõtualaks.  Selle suuruse saad valida ise, aga eesmärk võiks olla 3-5 ha. Kui sul on olemas põllukaart, siis on nutikas see ala sinna märgistada ning viidata ka proovi numbrile, mille plaanid Megalabi saata. Sellega tekitad endale ajaloo, mille järgi saad tulevikus järgmist proovi kogudes kasutada sama marsruuti ja põlluala, sest 3-5 aasta möödudes, võime vaid oma mälule lootma jäädes korratavusega hätta jääda. Kui piisav kogus mulda on ämbris, siis sega proov korralikult läbi ning pane kas märgistatud kilekotti või alates 2021. aastast just selleks loodud Yara mullaproovi karpi. Mullaproovi karpi on hea kasutada, sest kui karp on täis, on karbis täpselt õige kogus mulda (ca pool karpi siis, kui lõimise määramist ei soovi). Kui aga Yara mullakarpi käepärast pole, siis proovi suuruseks saad ka kaaluga mõõta 400 g, kui soovid lõimise määramist ning 150 g, kui valid baasanalüüsi. Ehk siis hoiame maksimaalselt mulda põllul ning täpselt nii palju kui vaja seda laborisse saadamegi.

Proovi külvikorda

Mullaproovile oleks vaja minimaalselt kirjutada oma ettevõtte nimi ning proovi number või põllu nimi. Nagu juba mainitud sai, siis tasub kasutada tähistust, mille järgi leiad tulemused ka aastate pärast ja oskad need põllu või alaga kokku viia. Lisaks on kindlasti vaja märkida ka kasvav/planeeritav kultuur, sest ainult nii tulevad tulemused ja soovitused just sellest kultuurist lähtuvalt, mida plaanid põllul kasvatada või seal juba kasvab. Märgistamise juures on hea nipp kirjutada andmed kilekotile enne proovi sisse panemist ning karbile on kõige mugavam kirjutada enne selle kokku voltimist.

Tulemuste ootamine

Kui proovid on võetud, siis polegi muud kui need oma koostööpartneri müügiesindaja juurde viia ning tulemust ootama jääda. Yara Megalab tulemuste ootus pole väga pikk ning juba nädala möödudes tasub oma e-maili kontrollida, ega sinna pole juba tulemused saabunud. Kui tulemus käes, siis jõuad veel käesoleval hooajal nutikamaid otsuseid teha. Kui enam mitte väetisemargi suhtes, siis vähemalt väetamise strateegia ja koguste osas.

Margus Marksaar
Väetamisekspert
Yara Eesti