Kas hoida kevadise taliviljade väetamisega kokku ja jätta midagi sügiseks või pigem panustada kevadele?

2022 aasta jääb kindlasti kõikidele Eestimaa põllumeestele pikkadeks aastateks meelde. Alanud Ukraina sõda ning vahetult enne ja pärast seda taevasse tõusnud sisendite, sealhulgas väetiste hinnad, on kindlasti midagi sellist, mida mäletatakse ka aastakümneid hiljem. Ning praegu olles aprillikuu lõpus, ei oska veel keegi ette öelda, millal ja kuidas see kõik lõpeb. Teadmatus tuleviku ees on pannud põllumehi kahtlema tuleviku osas, millest üles kerkinud teemasid on palju. Kas kasutada kevadist NPK pealtväetamist või jätta midagi juba reservi sügiseks? Kas peaksin vähendama kevadisi lämmastiku norme, et oleks sügiseks midagi kasutada? Kas suvel on üldse väetiseid kuskilt tehastest kätte saada? Kuidas on olukord väetiste toorainega ning tõusvate energia hindadega? Ehk kokkuvõttes - kas ja mis hinnaga väetiseid üldse saada on ning milline on oht, et hinnad mingil hetkel „kolinal“ alla kukuvad? Küsimusi on palju. Proovime siin vastata mõnele neist küsimustest ning anda ka mõned soovitused. Kas ja kui palju keegi nendest soovitustest kinni võtab, on ikkagi juba iga põllumehe enda otsus. Sest leidub ju Eesti folklooris sobivaid ütlusi igaühele vastavalt enda maitse järgi: „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“; „Kes ei riski, see šampust ei joo“; „Suvel tee saani, talvel valmista vankrit“; „Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast“ jne. Võta sa nüüd kinni....

Väestiste olemasolu

Üks küsimus, millele saame vähemalt tänase päeva seisuga küll vastuse anda on see, et Yara väetiseid saab pakkumistes ikka olemas olema. Väetised olid pakkumises ka kogu eelnenud hooaja jooksul, välja arvatud sõja esimestel kahel nädalal. Iseasi oli see, kas ja kellele mingi hind parasjagu sobis. Reeglina (kaheksal aastal kümnest) on sügisese ja järgmise aasta väetiste ostmiseks kõige soodsam aeg olnud ikkagi juba suvel. Nii oli see ka möödunud väetiste aastal, kus suvel alguses olnud 330-350€ suurune lämmastiku hind jäigi kogu hooaja parimaks, kuigi võrdluses sama aasta jaanuariga oli hinnale lisandunud tubli +100 EUR/t. Tõsi, selline hinnatõusu nagu enne aastavahetust tuli, ei osanud keegi ette näha ning sõja algus lisas sellele omakorda veel oma faktori juurde. Jääb üle loota, et suurem osa põllumehi siiski juba möödunud suvel või sügise alguses endale vajalikud kogused ära ostsid. Nii nagu juba mainitud sai, selline reegel on olnud kaheksal aastal kümnest, seega siin on põllumehele esimene mõtlemise või siis riskimise koht. Kas järgnev aasta kujuneb üheks nendest kahest, kus see reegel ei kehti? Samuti tuleb meeles pidada seda, et tootmine ja selle ette planeerimine on pikaajaline protsess ehk siis suviseid-sügisesi võimsusi planeeritakse juba praegu ning kui sügise alguses „ärgata“, siis on tootmise järg juba talvekuude alguses ning siis ei pruugi tootmises vaba mahtu tõepoolest enam leidudagi. Ka see on üks faktor mille peale tuleb mõelda.

Hinnatõusu põhjus

Peamiseks väetiste kallinemise põhjuseks olid energiakandjate hinnad, esmajoones gaas. Kui nüüd mõelda tuleva aasta peale ning seda, mis toimub praegu maailma energiaturul (sanktsioonid Venemaale, potentsiaalne sellest lahti ütlemine, LNG gaasi osatähtsuse kasva aga sellega seotud investeeringud, lisanduvad logistikakulud jne), siis kõike kokkuvõttes ei suuda küll praegu ette näha, et järgmisel sügisel ja talvel, kui kütteperiood taas algab, need energiakandjate hinnad kuidagi alla tuleksid. Pigem on suvine periood ikkagi see, kus gaasi tarbimine ja nõudlus selle järgi väheneb, mis võimaldab tööstustel seda parema hinnaga kätte saada ja sellest toota. Taas punkt mille üle järele mõelda ja riske hinnata.

Tooraine saadavus ja suurenenud logistikakulud

Taas kehtib see reegel, et kui mingi osa turust on kadunud (või blokeeritud), siis kasvab nõudlus ning sellega seonduvalt ka hinnad, sest ka kaevandustööstused ja laevad vajavad energiaallikaid, mis on enamusmahust endiselt fossiilsed. Kindlasti loksuvad asjad poole aasta või aastaga paika, sest nii nagu füüsikas, nii ka elus kehtib endiselt ühendatud anumate süsteem. Kahjuks ei oska me keegi hetkel ette näha, kui kaua praegune olukord veel kestab või see ainult võimendub.

Kevadine väetiste kasutamine

Võttes arvesse praeguseid saakide hindasid ning endiselt jätkuvat hinnatõusu, millele lähiajal kukkumist on raske ette prognoosida, siis tänane soovitus on väetiseid kasutamata kindlasti mitte jätta. Eriti ei ole soovitatav tagasi hoida kevadise NPK väetiste kasutamisega, sest kindlasti mingi osa nüüd kevadel antud väetisest jääb sügiseks juba mulda ette, kus ta väikestele taimedele tänu soojemale mulla temperatuurile on paremini kättesaadav. Sügisel taimed baaselemente nii palju ka kasvuks ei vaja, kui kevadel, siis kui algab väga kiire kasvuperiood. Teine olukord on lämmastikuga, mille kaduma minemise risk on suurem. Siinkohal on soovitatav pigem ettevaatlikumalt ringi käia ning jagada lämmastiku andmine pigem 3 korra peale laiali. Mõistlik võib olla ka planeeritava 180-200kg N-i vähendamine pigem 150-160kg peale. Samas, kui esimese ringiga anda ära 80-90 kg N-i ja teise ringiga lisada juurde 50-60 kg, siis saaks ilmast lähtuvalt (sademed ja temperatuur) anda kolmanda ringiga veel kõrsumise lõppfaasis umbes 50 kg juurde. Seda loomulikult juhul kui põld on ilus ja pikaajaline ilmaprognoos on positiivne. Tõsi, kui sel aastal minna suuremaid saake taga ajama, siis peab kindlasti arvestama põllul lisapõhuga, seega ka suurema sügisese lämmastiku vajadusega ehk suure tõenäosusega tuleb suvel teha lisaoste ning selle väetise hind ei saa kindlasti olema sama, mis möödunud aasta suvel.

Ehk kokkuvõtteks - on mille üle mõelda, aga kui sellel aastal ikkagi saagi potentsiaali on, siis tuleks see ära kasutada. Sest mis saab olema järgmisel aastal ja kuhu see maailm liigub, seda ei suuda me keegi ette näha.

Head otsustamist!

Marek Linnutaja
Juhataja
Yara Eesti