Jagatud NPK kasutamine taliviljadel

Kiirelt lõppenud koristus räägib tihtilugu sellest, et rekordsaagid jäid tulemata ning piirkondades, kus sademeid eriti napilt jagus, võib rääkida isegi ikaldusest. Aga et mitte keerulist hooaega raisku lasta, siis tuleb sellest teha omad järeldused, sest nii nagu klassikud on öelnud, et kui olukord on nigel, siis see on meie tuleviku väetis. 😉

Taliviljade väetamine

Just taliviljade väetamisest tulebki siinkohal rääkida. Alustame sellest, mida paljud põllumehed juba teavad – ehk on liiga optimistlik teha kõike koguaeg samamoodi ning loota igakord saada erinevat tulemust. Põllumajanduses võib muidugi öelda, et ilma vastu me ei saa – ja ei saagi – aga me saame selle mõju võimalikult palju vähendada ja teha enda poolt kõik mis võimalik, et kindlustada järgmisel aastal parim tulemus. Sellest tulenevalt on Eesti põllumehed suurendatud märkimisväärselt taliviljade osakaalu – kohati lausa 80-100%-ni, sest taliviljade kogukam juurestik leiab mullast paremini nii toitaineid kui ka vett. Lisaks on taliviljapõldudel maapind juba kevadest saadik kaitsva lehemassiga kaetud, mistõttu aktiivne kevadpäike ei küta mulda nii kuumaks, et mullas olev niiskus sealt kui saunakeriselt minema auraks.

Tuleme aga tagasi selle juurde, et tänane olukord on meie tuleviku väetis ja seda sõna otseses mõttes. Nimelt sai kevadel taimekasvuks tublisti panustatud ning väetatud tunduvalt suurema saagi tarvis, kui nüüd sügisel koristada õnnestus. Seega osa fosforit ja kaaliumit, mis oli sihitud tänase saagi kasvatamiseks, on meil ilusasti mullapangas ootel ja tulevikusaakide jaoks olemas – seega on meil olemas ideaalne olukord, kus proovida sellel sügisel neid praktikaid, mida Yara ning tublid põllumehed siin- ja sealpool piiri on juba edukalt korduvalt katsetanud. Siinkohal ei piirdu me soovitusega kasutada kevadel esimeses väetusringis natukene NPK väetist (100-150 kg/ha), vaid astume sammu edasi. Soovitame jagada plaanitav NPK kogus pooleks ning pool kogusest anda nüüd sügisel koos külviga ning teise poole järgmisel kevadel esimesel võimalusel pealtväetisena. Seda praktikat toetavad erinevad katsetulemused ning siin on ka väga lihtne teooria. Nimelt nüüd sügisel, kui me taliteraviljad külvame, on muld veel ilusasti soe ning vaadates kuidas tumedad pilved üle taeva kihutavad, siis võib julgesti öelda, et sügisel on ka piisavalt niiskust, mis tähendab, et taimedele on loodud ideaalilähedased tingimused saamaks mullapangast olevatest elementidest endale talvitumiseks just piisavas koguses toitaineid. Jah, just piisavas koguses on õige sõna, sest on teada, et taimede fosfori- ja kaaliumivajadus ei ole sügisel meeletult suur ning see tarve hakkab kiirelt suurenema alles kevadel, kui taimed hakkavad pikkusesse kasvama, ehk siis võrsumise lõpus ja kõrsumise ajal. Seega paneme nüüd sügisel külviga seemnete lähedale väikese koguse kiirelt kättesaadavaid toitaineid, millega saada hea start. Kasutades YaraMila NPK väetisi, jätame sinna ka taimedele pikendatud kättesaadavusega YaraMila P-Extend fosforit. Kevadel, andes pealtväetisena teine pool NPK kogusest, annad taimele ülemisse - juba soojenevasse mullakihti värske annuse fosforit ja kaaliumit mida varakevadel kasutada, kui veel sügavamast jahedast mullapangast taimed toitaineid kätte ei saa.

Kokkuvõtteks tuleb meenutada seda, et mullast toitainete vabanemine on keeruliste protsesside kogum, mille üle meil on vähe kontrolli, küll aga muutes veidi oma väetuspraktikaid ja jagades planeeritavad NPK kogused pooleks, on meil vähemalt kaks ajahetke (sügisel ja kevadel), kus me teame, et mõne järgeva nädala jooksul on antud väetis taimedele lihtsamini kättesaadav ja omastatav. Lisaboonuseks on ka väike leevendus rahakotile, sest kogu järgmiseks kasvuperioodiks planeeritud väetisekogust ei pea juba täna põllule laotama.

Ladusat koristuse lõppu ja tarku valikuid sügiskülvideks ning ärge siis esimeste külvidega liialt kiirustage, mis sest et põllud on tavatult vara külvivalmis.

Margus Marksaar
Väetamisekspert
Yara Eesti