Fakte nisust
Lämmastikupuudus soodustab taimede nakatumist kõrreliste juuremädanikku, samas kui kaaliumipuuduses taimed on nirud ja kidurad, eriti kuivadel perioodidel. Füsioloogiline stress on seda suurem, mida vähem kaaliumi taim kätte saab, seetõttu on ka külmakahjustused suuremad, taimede taastumine üleujutatud põllualadel võtab kauem aega, taimed närbuvad kiiremini ning jäävad põuatingimustes pikemaks ajaks longu.
Kui lämmastiku ja kaaliumi kättesaadavus pole tasakaalus, on taimed haigustele vastuvõtlikumad ning putukate kahjustuste suhtes tundlikumad. See omakorda viib nende kehvema, kuid mahlakama kasvuni, taimed sisaldavad suuremas kontsentratsioonis lahustuvaid lämmastikuühendeid ning lihtsaid süsivesinikke, mis on sobivaks toitumisallikaks haigustele, näiteks jahukastele.
Kaaliumipuudusest tulenevalt on rakuseinad õhemad, seega on nõrgem ka mehaaniline vastupanuvõime sissetungijatele. Enam kui 1000 teraviljadega tehtud katset on näidanud, et olukorras, kus kaaliumi kättesaadavus on väike või lämmastiku suhtes tasakaalust väljas, vähendas kaaliumiga lisaväetamine nakatumist haigustesse üle 70% (PDA). Kaaliumipuudust seostatase ka suurema roostetesse nakatumisega.
Tsink on näidanud tõsumepõletikku (Rhizoctonia cerealis) nakatumisse vähendavat mõju, vasepuuduse puhul on aga täheldatud, et tänu tekkivale isasõisikute viljatusele jäävad sõklad tühjaks, nakatudes kergemini tungalterasse.
Mangaani on paljudes uuringutes seostatud taimehaiguste kontrolliga. Sel toiteelemendil on otsene seente kasvu pärssiv mõju, seda eriti jahukaste puhul. Mangaan on kaasatud ligniini ja suberiini tootmisse, viimased annavad rakkudele suurema vastupanuvõime haiguste suhtes. On olemas kindlad tõendid, et mangaaniga väetamine vähendab nisu haigestumist kõrreliste juuremädanikku.
Siit leiad üldist infot nisu, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.
Aasia ja Okeaania