Nisu kasv ja areng
Nisutaim läbib oma arengus külvist koristuseni kolm suuremat arenguetappi, mida saab kirjeldada alljärgnevalt:
Algareng
Algareng saab alguse seemnekülviga ning lõpeb kõrsumise alguses. Selle perioodi jooksul arenevad nisul saaki kandvad produktiivvõrsed, puhmik ning põhijuurestik. Perioodi lõpuks on arenenud saagi aluseks olevad komponendid (viljapeade arv m2-l, pähikute arv viljapeas). Kasvukiirus sõltub keskkonnast, jahedate ilmade korral on see aeglasem. Suvinisu puhul on algarengu periood kiire, sest päevad on valged ning temperatuurid tõusevad.
Pikkuskasv
Pikkuskasvu periood saab alguse esimese kõrresõlme nähtavaleilmumisest ja lõpeb õitsemise algusega. Tegemist on taime kriitilise kasvuperioodiga, mil moodustub saagikust toetav lehestik, sügavamad juured, arenevad viljaalgmed ning kõrred saavutavad oma pikkuse. Lehestik saavutab nüüd oma kogumassi ning on võimeline kasutama 95% fotosünteesiks sobivast kiirgusest (PAR). Kasv on väga kiire ja päevane toitainete vajadus mullast suur, mistõttu võib seda kasvuetappi nimetada ka tippkasvu perioodiks.
Saagi moodustumine
Saagi moodustumise etapp algab õitsemisega ja lõpeb terade täitumise ning küpsemisega. Sel perioodil saab arvutada saaki määravaid kriitilisi komponente, nt terade arvu /m2 -l ja terade kaalu. Säilitada tuleb roheline lipuleht ning selle piisav lämmastikusisaldus, sest see aitab kaasa kuni 70%-le süsivesikute moodustumisele terades.
Pikkuskasv| Algareng - ca. 6 kuud | Pikkuskasv ca. 2 kuud |
Saagi moodustumine ca. 2 kuud |
||||||||||
| Kasvu- faas |
Valmimine | |||||||||||
| Terade täitumine | ||||||||||||
| Viljapea teke | Õitsemine | |||||||||||
| Kuivaine kogumine kõrde | ||||||||||||
| Võrsumine | Pikkuskasv | |||||||||||
| Lehtede areng | ||||||||||||
| Juurte kasv | ||||||||||||
| BBCH | 00 | 10 | 21 | 30 | 31 | 37-39 | 61 | 92 | ||||
| Aeg | Sep | Okt | Nov | Det | Jaan | Veeb | Märts | Apr | Mai | Juuni | Juuli | Aug |
Nisu kasvufaasid
Nisu kasvuperioode saab detailsemalt kirjeldada erinevate tuntud numbriskaalade abil. Enamasti kasutatakse neist kolme – Zadoki, Feekes`i ja Hauni skaalat, milledest Zadok on sisendite kasutamisjuhistes enimkasutatav. Allpoolt leiate Zadok`i skaala kirjelduse.
| BBCH | Kasvufaasi kirjeldus |
BBCH | Kasvufaasi kirjeldus |
BBCH | Kasvufaasi kirjeldus |
BBCH | Kasvufaasi kirjeldus |
| LEHE ARENG | KÕRSUMINE | ||||||
| 10 | Esimene leht sinkast väljunud | 30 | Pea asub kõrvalvõrsest vähemalt 1 cm kaugusel. | ||||
| 11 | Esimene leht lahti rullunud | 31 | |||||
| 13 | Kolm lehte avanenud |
32 | |||||
| 15 | Viis lehte avanenud |
33 | |||||
| 19 | Üheksa ja enam lehte avanenud | 37 | |||||
| VÕRSUMINE | 39 | ||||||
| 20 | Vaid peavõrse nähta | VILJATUPE FAAS | |||||
| 21 | Peavõrse ja 1 kõrvalvõrse | 41 | |||||
| 23 | Peavõrse ja 3 kõrvalvõrset | 43 | |||||
| 25 | Peavõrse ja 5 kõrvalvõrset | 45 | |||||
| 29 | Peavõrse ning 9 ja enam kõrvalvõrset | 47 | |||||
Millised omadused nisu iseloomustavad?
Siit leiad üldist infot nisu, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.
