Väetiste füüsikalised omadused
Väetise füüsikalised omadused määrab selle keemiline koostis ning see, kuidas väetis on toodetud.
Käitlemise, ladustamise ja põllule laotamise seisukohast on kõige olulisemateks näitajateks:
- Hügroskoopsus
- Paakumine
- Osakeste kuju ja suuruse kõikumine
- Osakeste kõvadus ja mehaaniline vastupidavus
- Kalduvus tolmu või väikeste tükikeste tekkeks
- Puistetihedus
- Kokkusobivus (keemiline ja füüsikaline)
Hügroskoopsus
Õhk sisaldab niiskust veeauruna ja seetõttu avaldab see veeauru rõhku (pH2O), mida määratakse temperatuuri ja õhuniiskuse abil. Soe õhk võib sisaldada rohkem vett kui külm. Õhu veesisaldust väljendatatakse suhtelise õhuniiskuse kaudu (RH%).
Kui õhk on veeaurust küllastunud, on suhteline õhuniiskus 100%, kui polenisti küllastunud, siis on RH 50%. Mõlema puhul liigub veeaur kõrgelt madalale küllastunud veeauru rõhule.
Temperatuuril + 30˚C võib õhk sisaldada 30,4 g vett m3 kohta (RH ehk suhteline õhuniiskus 100%). Küllastunud veeauru rõhk varieerub vastavalt õhuniiskusele ning -temperatuurile.
Kõik väetised on rohkemal või vähemal määral hügroskoopsed st need imavad kindla õhuniiskuse või veeauru rõhu korralik endasse vedelikku. Mõned väga hügroskoopsed väetised märguvad tunduvalt kergemini ja seda madalama õhuniiskuse korral kui teised. Väetis hakkab vedelikku imama siis, kui õhu veeauru rõhk ületab väetise enda veeauru rõhku.
Vee sisseimamine väetise ladustamise ja käitlemise ajal vähendab selle kvaliteeti. Teades õhutemperatuuri ja -niiskust ning väetise enda temperatuuri, saab määrata, kas väetis hakkab endasse vett imama või mitte.
Tüüpiliselt tõuseb veeimavuse kõver madala õhuniiskuse korral aeglaselt (nagu pildil), kuid teatud õhuniiskuse juures või vahemikus võib see tõusta hüppeliselt. Seda õhuniiskuse väärtust nimetatakse väetise kriitiliseks niiskuseks. Kriitiline niiskus läheb alla, kui õhutemperatuur tõuseb.
Liiga suur väetiste veeimavus toob kaasa soovimatud tagajärjed:
- Vätiseosakesed muutuvad järk-järgult pehmeks ja kleepuvaks
- Osakeste maht suureneb
- Osakesed hakkavad pragunema
- Toimub pleekimine, värvimuutused
- Väetiseosakeste tugevus väheneb
- Suureneb paakumise oht
- Suureneb risk tolmu ja peenikeste väetiseosakeste tekkimiseks
- Lao põrandad muutuvad niiskeks ja libedaks
- Stabiliseeritud ammooniumntraat kaotab oma termostabiilsuse
- Põllule laotamise kvaliteet võib väheneda
- Seadmed ummistuvad
- Tekib suuremal hulgal mittekõlbulikku väetist
Nagu graafikul näha, võivad kahe komponendiga seguväetised olla hügroskoopsemad, kui ühe komponendiga väetised.
Paakumine
Enamik väetisi kipub ladustamisel paakuma või pragunema. Paakumine leiab aset, sest graanulite vahele tekivad tugevad kristallisillad ja liited. Seda tingivad mitmed mehhanismid, millest tähtsamad on:
- Valmis tootes toimuvad keemilised reaktsioonid
- Osakeste pinnal olevate väetisesoolade lagunemine ja taaskristalliseerumine
- Pindadevahelised kapillaarjõud ja kokkukleepumine
Paakumist mõjutavad mitmed tegurid:
- Õhuniiskus
- Temperatuur ja õhurõhk
- Toote niiskussisaldus
- Osakeste tugevus ja kuju
- Väetise keemiline koostis
- Säilitamisaeg
Kristallisillad väetiseosakeste vahel põhjustavad paakumist. |
Kui nimetatud parameetrid kontrolli all hoida, on oht paakumiseks madal. Lisaks on sageli vajalik paakumisvastase aine lisamine. Kaltsiumnitraat ei kipu kergesti paakuma, see-eest NPK, AN ja karbamiidi puhul on see oluline fenomen. Väetise katmine vähendab toote veeimavust. |
Väetiseosakeste kuju ja suuruse ühtlikkus
Prillväetise osakesel on ühtlane ja klaasjas pealispind, samas graanuli pealispind võib palju varieeruda – enamasti on tavalised graanulid prillgraanulitest karedamad ja ebaühtlasemad. Graanulite pealispinna värv varieerub vastavalt kasutatud toorainele, samuti võib varieerumist põhjustada graanulile lisatud mineraalsed või orgaanilised pigmendid.
Väetiseosakeste suuruse ühtlikkus on tähtis põllule laotamise seisukohast ning see mõjutab kalduvust segragatsiooniks. Ühtlikkus on eriti tähtis siis, kui komponendid on omavahel lahtiselt segatud.
Väetiseosakeste tugevus ning vastupidavus mehaanilistele vigastustele
Väetiseosakeste tugevus sõltub paljuski nende keemilistest koostisosadest. Erinevate väetiste puhul välja mõõdetud purustustugevus on ära toodud tabelis. Vee sisseimamine mõjub enamikele väetistele negatiivselt. Graanulid muutuvad kleepuvaks ja kipuvad lagunema.
Mehaaniline vastupidavus on väetise vastupidavus sellele tarneahelas mõjuvate mõjudele. Mehaaniline vastupidavus sõltub graanuli pinna struktuurist ning osakese kõvadusest.
Tolmu moodustumine
|
Väga suures koguses väetisetolmu põhjustab töökohal tõsiseid ebamugavusi. Seetõttu on enamikes riikides käitlemisel tekkida võiva tolmu hulk seadusega piiratud. Tolm ja peenikesed väetiseosakesed tekivad õhku tavaliselt selliste väetiste käitlemisel, millel on:
|
Väga suur hulk tolmu, mis on tekkinud väetise laadimisel laevale. |
Vaata ka, kuidas tolmu tekkimist vältida.
Puistetihedus
Puistetihedus või ka mahukaal (kg/m3) on erinevatel väetistel erinev. Erinevused osakeste jaotumises tänu segregatsioonile mõjutavad ka väetise puistetihedust. Väetise mehaanilise laotamise puhul on oluline, et taoline erinevus oleks kindla toote lõikes võimalikult väike.
Kokkusobivus (keemiline ja füüsikaline)
Kokkusobivuse puhul räägitakse enamasti erinevate väetiste sobivusest segusse, kuid ka ristsaastumisest ning muudest ohutust ja kvaliteeti puudutavatest teemadest, näiteks paakumisest, tolmu moodustumisest ning ammooniumnitraadi puhul vastupidavuse kaotamisest termotsükli käigus.
Leia Yara nõuanne igale ohutust puudutavale küsimusele
Yara toodab kõrge kvaliteediga väetisi, kasutades selleks erinevaid tooraineid ja tehnoloogiaid. Tegevus on kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktide ja Yara ettevõttesiseste tehniliste standarditega, mis tagab, et fookuses on toodete ja protsesside ohutus ning parimaid teadaolevaid tehnikaid kasutades kaitstakse nii inimesi kui keskkonda.
