Lehemassi hoidmine rohelisena

Teine oluline tegur suurema nisusaagi saamiseks on korralikult arenenud lehemassi saavutamine ning selle rohelisena hoidmine kogu terade täitumisperioodi jooksul. Nii kasutatakse olemasolevat päikesevalgust maksimaalselt ära ning muundatatakse see osaks saagist.

Taimede toitainetega varustamine ja roheline lehemass

Lämmastikkaalium ja magneesium on lehemassi rohelisena hoidmisel kõige tähtsamad. Klorofüll on lämmastiku- ja magneesiumirikas valk, mis annab taimele selle rohelise värvuse ning on eduka fotosünteesi keskmeks. Seos klorofüllisisalduse ja lämmastiku vahel on kindla tõestuse leidnud ning mida rohkem saab taim lämmastikku kätte, seda suurem on ka tema klorofüllisisaldus.

Lämmastikutaseme hoidmine kuni kasvufaasini BBCH 65 (õitsemise keskpaik) annab tulemuseks optimaalse saagi.

Magneesium on klorofülli keskmeks ning seob nelja lämmastikumolekuli. Seetõttu on lehemassi rohelisena hoidmisel tähtis roll ka magneesiumil.

Nii, nagu on oluline rohelise lehemassi hoidmine, on tähtis kindlustada ka taime korraliku rakulise struktuuri ja ehituse säilimine, mis aitab olemasolevat valgust saagi moodustamiseks samuti paremini ära kasutada.

Kaaliumil on tähtis roll rakkude jagunemisel ja rakuseina tugevuse kindlustamisel, samuti toetab see toitainete laialikandumist taimes. Ebapiisav kaaliumi kättesaadavus võib viia lehtede enneaegse vananemise ja taimede lamandumiseni. Kaaliumipuuduse korral on tõenäosus kõrte lamandumiseks suurem, mis omakorda võib väga oluliselt nii saaki kui selle kvaliteeti vähendada. Kaaliumivajadus on kõikidest teistest toitainetest suurem just kevadel. Võrsumisperioodil on nisu poolt omastatava kaaliumi kogus keskmiselt umbes 7,7 kg K2O / päevas.

Väetamise eesmärk peaks olema nimetatud toitinete vajaduste rahuldamine.