See juhtus ajal, mil töösturid Sam Eyde, Kristian Birkeland ja Marcus Wallenberg võtsid kasutusele Norra suured hüdroenergia allikad, et toota ettevõtte esimest olulist toodet – mineraalväetist. Sündmus pälvis tähelepanu üle kogu maailma, sest andis põllumeestele võimaluse oma saake suurendada.
Mõnekümne aasta pärast oli Norsk Hydro tublisti laienenud, tegeledes nii väetise, nafta kui ka metallidega. Põhiüksus pühendus siiski suuresti põllumajandustoodetele ning hiljem eraldusid kõrvalharud ettevõttest. Yara International ASA noteeriti Oslo börsil 2004. aastal, kuid vahepealsetel aastatel juhtus palju huvitavat ning ettevõtte lugu jätkub...
2015 on Yarale uus sündmusterohke aasta. Tehakse suuremaid investeeringuid Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja Ladina-Ameerikas. Ettevõttega ühineb Svein Tore Holsether, kellest 2015. aasta septembris saab Yara uus tegevjuht ja president.
2016 sõlmib Yara kokkuleppe Tata Chemicals Babrala karbamiiditehase ja turustusettevõte omandamiseks Indias. Yara Rio Grande tehasesse Brasiilias otsustatakse investeerida ligikaudu 275 miljonit dollarit.
2008 võidab Yara oma dilämmastikoksiidi vähendamise katalüsaatori eest Norra maineka keskkonnaauhinna "Glassbjørnen" (The Glass Bear). Viimane vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid erinevates tööstusharudes.
2010 laiendab Yara oma tegevust Aafrikas.
2013 tähistab Yara 100. aastat Hiina turul. Omandatatakse Bunge Fertilizers Brasiilias.
2014 OFD omandamine Ladina-Ameerikas ning Galvani ühisettevõte Brasiilias tugevdab Yara kohalolekut Ladina-Ameerikas.
Yara ajalugu tähistab nüüd 100. aastat võitlust näljaga - Yara väetised on probeemi lahendamisel suureks abiks. Maailm seisab aga endiselt suure väljakutse ees ja Yara näeb ennast osana selle lahendamisel. Poole Baldertoni osaluse ostuga laienetakse Brasiilias. Luuakse ühisettevõtte Praxair ning omandatakse Kemira GrowHow. Ettevõte teeb edusamme heitgaaside koguse vähendamisega seotud toodete arendamisel.
2004 Yara noteeritakse Oslo börsil, järgneb lahkulöömine Norsk Hydrost.
2005 Yara tähistab 100. tegutsemisaastat. Ettevõte juurutab strateegiat, mille eesmärgiks on kujundada välja jätkusuutlikum tööstus.
2007 Väetisettevõte Kemira-GrowHow omandamine Soomes.
Kuigi uute tehaste ostmiseks kulutatakse palju raha, on kogu Hydro investeeringutest kulud olemasolevate tehaste uuendamiseks ja uute infrastruktuuride rajamiseks siiski suuremad. Selle lõpptulemusena saab ettevõttest Lääne-Euroopa turuliider.
1979 Hydro võtab üle Hollandi väetisettevõte NSM.
1981 Hydro ostab 75% Rootsi ettevõttest Supra AB.
1982 Chiwanis, Hiinas asutati terminal.
1983 Luuakse kontor Harares, Zimbabwes.
1985 Hydro ostab Saksa energiaettevõtte Veba.
1986 Hydro omandab 80% Prantsuse väetisettevõttest Cofazist.
1995. aastal on Hydro ainuke väetiste ja agronoomiliste teenuste tarnija kõigil viiel maailma kontinendil.
2000 Hydro parandab oma positsiooni Brasiilias väetisettevõte Adubos Trevo omandamisega.
Porgsrunnis hakatakse tootma ammoniaaki - ühes osas tootmisüksustest põhines protsess raske vedelkütuse osalisel oksüdatsiooniprotsessil, teises naftast saadava auru baasil. Johan B. Bolte toob väetisetootmisse uue, naftakeemiapõhise ajastu, see hõlmab ka Põhjameres olevate naftavarude uurimist. Koos Quatar Industries`ga asutatakse ühisettevõte Qafco.
1967 Johan B. Holte juhtimisel teeb Hydro organisatsioonilise revolutsiooni, luues veelgi kaasaegsema ettevõtte.
1969 Qatar Co-ga luuakse ühisettevõte Qatar Industries.
Sõja ajal kannatas ettevõte märkimisväärset kahju, kuid juhtkond suutis ettevõttes taas tugeva uurimiskeskkonna luua. Esimesed 10. sõjajärgset aastat tähistab Yara ajaloos suurepärast aega. Ettevõte tegi suuri investeeringuid ning töötajate arv kasvas 2500-lt (1945.a) 5000-ni (1955.a.). Stokholmis avati müügikontor. Algas müügitegevus USA-s, kus põhifookuses oli puu- ja köögiviljadel kasutamiseks mõeldud kaltsiumnitraat. Hakati tegutsema Glomfjordi tehases, mis kasutas ammoniaagist kaltsiumnitraadi ja NPK-väetiste tootmiseks hüdroelektrienergiat (1949).
1945 II Maailmasõda lõpeb ning Hydro otsustab laieneda.
1946 Oslos ja Herøyas (Norras) loodi kaks uut uurimiskeskust.
1947 Hydro võtab üle elektritootmise Glomfjordis, Norras, mis on ühtlasi maailma põhjapoolseim tehas.
Notoddenis sai valmis uus suuremahulise tootmisvõimsusega tehas, mis tootis muuhulgas elektrienergiat. Rjukanis alustati uue tehase ehitust. Siamese kuningas Chulalongkorn külastas mõlemat tehast. Kuni 1930-ndateni valitseb turul protektsionism ning Suur Depressioon võtab ettevõttelt oma osa. Norsk Hydro jaoks tähendab see vajadust mitmekesistada tootevalikut, mistõttu luuakse uusi tehaseid ja tehnoloogiaid teiste tootmisharude tarbeks.
1927-28 Ettevõte saab litsentsi uue ammoniaagi tootmismeetodi rakendamiseks, selle tulemuseks on tootmisvõimsuse kahekordistumine.
1938 Tavapärase NPK-väetise esmakordne tootmine.
1939. aastaks on omandatud Hydro rand. Töötajad saavad puhkekeskuse mere ääres, Porsgrunni lähedal Norras.
Norsk Hydro asutati aastal 1905 ja tegutseb edukalt tänaseni. Luukse ettevõtet iseloomustav logo, mis sümboliseerib täiustatud teadustööd, kuid ka avastusi, innovatsiooni ja elujõulisust. Notoddeni katsejaamas Norras hakatakse tootma maailma esimest lämmastikväetist “Norgessalpeter” (kaltsiumnitraat). Tootmine põhines Birkeland Eyde leiutatud hüdroelektrijõul, millega eraldati õhust lämmastikku.
1905 Töösturid Sam Eyde ja Kristian Birkeland asutasid Norras Norsk Hydro.
1907 Esimene kaltsiuminitraadi saatmine Taisse.
1910 Luuakse esimene viikingi laevaga logo.
1913 Kaltsiumnitraadi „Norgessalpeter” esimene last tarnitakse Nanjingi sadamasse Hiinas.
1919 Asutati Yara esimene uurimiskeskus Skøyenis Oslos, Norras.