Glükosinolaatide sisaldus rapsis
Glükosinolaadid (GLS) on väävlit sisaldavad ühendid, mida on kõikides ristõielistes taimedes. Tegemist on taime ainevahetuses tekkivate teiseste ühenditega, mida saadakse glükoosist ja aminohapetest, mis omakorda sisaldavat väävlit (S) ja lämmastikku (N). Normaalne glükosinolaatide kontsentratsioon on 14 – 24 µmol/g kuivades lehtedes, 55 – 115 µmol/g kuivades seemnetes. Selle liigne sisaldus rapsikoogis põhjustab monogastrilistel (ühe maoga) loomadel kilpnäärme talitlushäireid ja struumat ehk kilpnäärme suurenemist. Kodulindudel põhjustab liigne kogus glükosinolaate toitumishäireid.
80-90-ndatel tehtud aretustöö tulemusena on uute sortide glükosinolaatide sisaldus vähenenud kuni 5 korda ja seetõttu on laienenud ka rapsikoogi kasutamine loomasöödana. Hiljuti on Poolas aretatud eriti madala glükosinolaatide sisaldusega sordid, 8 -15 μmol g seemnete kohta. Sordiaretus glükosinolaatide sisalduse vähendamise suunas jätkub.
Glükosinolaatidel on tähtis roll taime kaitsemehhanismides kahjurite ja taimehaiguste vastu. Inimeste puhul on leitud, et raps aitab vähendada riski haigestuda vähki, sest glükosinolaatide hüdrolüüs aktiveerib organismis teatavaid kaitsemehhanisme.
Väävliga väetamine kipub suurendama ka seemnete glükosinaloodisisaldust, kuid madala GLS-sisaldusega „00“ sortide kasvatamine aitab seda probleemi vältida. Optimaalne väävli andmine kindlustab glükosinolaatide sisalduse püsimise allpool kriitilist taset. Väävliga väetamise mõju on väiksem, kui konkreetsest sordist ja kasvukohast tulenev mõju.
Mis mõjutab rapsisaagi kvaliteeti?
Siit leiad Yara nõuanded, kuidas tõsta rapsisaagi kvaliteeti.
