Odra klassifikatsioon

Oder on oma välimuselt väga varieeruv ning seda võib klassifitseerida mitmeti. Liigitamisel lähtutakse enamasti kas viljapea tüübist, terasaagi kasutamise eesmärgist või ohete omadustest.

Viljapea tüüp

Viljapea tüübi määrab ridade arv odra peas. Odra viljapeas arenenud ridade arv on üks odra geneetilise mitmekesisuse näitajaid. Looduslik oder on kaherealine, samas suurem osa kasvatatavatest otradest on kuuerealised.

  • Kuuerealine oder võib toota 25-60 tera
  • Kaherealine oder toodab 25-30 tera
  • Neljarealine oder on kuuerealine oder neljatahulise tähikuga

Terade kasutusala

Söödaoder

Enamus odrast kasvatatakse kas söödaodraks või inimeste toiduks. Loomadele või inimestele mõeldud vili on tavaliselt kõrgema proteiinisisaldusega ja võib olla kroovitud (koore ja kestata) või kroovimata. Mõned uued koore ja kestaga odrasordid on teiste sortidega võrreldes kergemini seeditavad, kõrge proteiinisisaldusega ja seetõttu eriti väärtuslikuks söödaks sea- või linnulihakasvatuses.

Odra terad on kas valtsitud, jahvatatud, helvestatud või granuleeritud söödaks. Ka linnastamisprotsessist järelejäänud kõrvalsaadusi võib kasutada söödaks (sageli nimetatud kui õllerabaks). Otra võib lisaks kasvatada karjamaakultuurina või niita ja sööta loomadele rohusöödana.

Inimeste toiduainena kasutatakse kas poleeritud otra või odrajahu. Enne 1500. aastat oli oder leiva peamine koostisosa.

Õlleoder

Teine odra kõige olulisem kasutusala on õlle tootmine. Odra linnastes on 60-65% lagunemata tärklist. Linnaseid kasutatakse õlle, destilleeritud alkoholi, linnasesiirupi ja linnasepiima tootmiseks ning hommikusöögi ja maitseainete koostisosana. Selleks sobivad sordid on sageli madalama saagikusega, kuid see-eest on nendest saadavat saaki võimalik müüa oluliselt kõrgema hinnaga kui söödaotra.

Linnastamine on protsess, kus terad aetakse sobiva niiskuse ja temperatuuri abil idanema ning seejärel idanemisprotsess peatatakse. Protsess toimub kolmes etapis:

eine odra kõige olulisem kasutusala on õlle tootmine. Odra linnastes on 60-65% lagunemata tärklist. Linnaseid kasutatakse õlle, destilleeritud alkoholi, linnasesiirupi ja linnasepiima tootmiseks ning hommikusöögi ja maitseainete koostisosana. Selleks sobivad sordid on sageli madalama saagikusega, kuid see-eest on nendest saadavat saaki võimalik müüa oluliselt kõrgema hinnaga kui söödaotra.

Linnastamine on protsess, kus terad aetakse sobiva niiskuse ja temperatuuri abil idanema ning seejärel idanemisprotsess peatatakse. Protsess toimub kolmes etapis:

  1. Immutamine: see on õlletootmise esimene etapp, mis tavaliselt kestab kuni kolm päeva. Odra niiskusesisaldus tõstetakse 2%-lt 45%-ni. Seejärel hakkavad terad idanema, idanemise käigus eraldub soojus ja süsinikdioksiid (hingamine). Esimese etapi lõpuks peavad kõik terad olema hakanud idanema.
  2. Idanemine: protsessi teine etapp. Idanemine jätkub veel viis päeva. Idanenud terad jahutatakse, süsinikdioksiid eemaldatakse ning terasid liigutatakse samal ajal pidevalt, et neile ei kasvaks alla suurt juuremassi.
  3. Meskimine: õlletootmise kolmas etapp. Vili kuivatatakse niiskusesisalduseni 3-6%, see peatab idanemisprotsessi. Madal niiskusesisaldus saavutatakse kuuma õhu puhumisega läbi vilja. Õhuvoolu ja temperatuuri muutmine annab tulemuseks erineva värvi ja maitsega õlu. Kuivatamisetapi lõpus on linnased külmad ja kõik idud on eemaldatud. Enne väljasaatmist saadud mesk lõpuks kurnatakse. 

 

Ohete omadused

Üks võimalus otra klassifitseerida on kirjeldada selle ohteid:

  • Pikkade ohetega oder
  • Lühikeste ohetega oder
  • Oder, millel on keskmise pikkusega ohted
  • Ülespoole suunatud ohetega oder
  • Allpoole pööratud ohetega oder
  • Pikkade ohetega keskmises reas ja ohtetu või väga lühikeste ohetega külgmistes ridades
  • Lühikeste ohetega keskmises reas ja ohtetu või väga lühikeste ohetega külgmistes ridades
  • Ohtetu või väga lühikeste ohetega keskmises ja külgmistes ridades
  • Ülespoole suunatud ohted keskmises reas ja oheteta külgmistes ridades