08 jaanuar, 2024
Yara kutsub väetamise Akadeemiasse!
Yara Akadeemia on tõeline väetamisalane meistriklass, kus kuulajate ette tuuakse põllukultuuride väetamise uusimad teooriad ja lähenemised, millest kusagil mujal veel räägitud pole. Akadeemias ei käsitle Yara oma tooteportfelli, ega tee tootekoolitust, vaid avab põllumeestele teooria, mis aitab põldude väetamise viia varasemast efektiivsemaks ja täpsemaks ning annab väetamise praktilisi nõuandeid, mida saab põldudel koheselt rakendada.
Yara Akadeemia II toimub Tartus, 21.-22.veebruaril 2024, taaskord hotell Lydia Sündmuskeskuses.
Sel korral läheb Yara süvitsi lämmastikväetamise teemadega, tutvustades täiesti uusi praktikad, mis aitavad leida optimaalse ja efektiivse lämmastikuvajaduse talinisul. Yara pakub vastuseid ja soovib põllumeestega arutleda järgnevaid küsimusi:
- Kevadine lämmastik talinisul - kas laud peab olema lookas?
Teema, millega Yara paneb põllumehed kaasa mõtlema ja arutlema, kas me ehk siiani pole põldudel lämmastikuga liiga heldelt ümber käinud? Kas on võimalik lämmastiku määrasid vähendades säilitada praegune saagitase?
- Null ja maksimum väli – lämmastiku varu mullas ja palju taimed sellest tegelikult omastavad? Null ja maksimum väli on täiesti uudne praktika, mida saab iga põllumees oma põllule kasutusele võtta ning seeläbi õppida täpsemalt oma väetamise käekirja tundma. Yara annab suunised ja vajalikud tööriistad.
- Kevadise esimese väetusringi lämmastiku norm – millal ja kui palju?
Kevadel on alati küsimus, milline peaks olema talinisu esimese väetusringi lämmastiku norm. Yara tutvustab uut agronoomilist lähenemist, mis võtab väetusnormi planeerimisel arvesse taimiku reaalse kevadise seisundi. Samuti võetakse arutuse alla see, kui palju päevi peaks väetamisringide vahele jääma ning kuidas mõjuvad erinevad ilmastikuolud erinevatele lämmastiku vormidele ja taimede poolt omastamisele? Mis on põud ja kas põuaga on mõistlik väetada?
Akadeemialt ei puudu ka aktuaalne teema digiagronoomia, sest täna on selge see, et digitaalne agronoomia ja põllumajandus on tulnud selleks, et jääda. Digiagronoomial on Eesti põllumajanduses tulevik ning just täna on õige aeg kaardistada ja kujundada Eesti põllumehe vajadused digivaldkonnas. Digiagronoomia - kas Eesti on ikka digiriik?
Seekordse Akadeemia teisel päeval esitleb Yara üht väga olulist otsust ja uuendust, mis muudab senist väetamise tavapära ja muudab taimekasvatuse tulevikku. Uuendus, mis muudab Eesti põllumajanduse tulevikku!
Kindlasti ei jää puudutamata ka eelmise aasta Akadeemias esitletud teemade ja praktikate tulemused ja õppetunnid.
Yara Akadeemia osalustasu on 299€ ja see sisaldab kahepäevast seminariprogrammi, majutust 4* hotellis Lydia, esmaklassilist toitlustust ning õhtut täis meelelahutust ja üllatust.
REGISTREERU
Akadeemial osalemise kohtade arv on piiratud, seega tasub kiirustada! Viimane registreerumise päev on 31.jaanuar 2024.
Yara Akadeemia 2023 meenutus
Esimene Yara Akadeemia toimus täpselt aasta tagasi
2023.aasta veebruaris toimus Tartus Lydia hotelli sündmuskeskuses esimene Yara Akadeemia, mis tõi kokku saalitäie põllumehi ja koostööpartnereid kõikjalt Eestist. Kahepäevane programm pakkus kõike – väetamise teooriaid ja tõestatud praktikaid, põllumeeste küsimusi ja avatud arutelusid, kohtumisi ja vabas õhkkonnas vestlusi. Aasta tagasi peetud Akadeemial tutvustas Yara esmakordselt külvikorrapõhist väetamise kalkulaatorit, millega on võimalik hõlpsasti välja arvutada põldude toitainete bilanss 5 aasta vältel ja kasvatatavate kultuuride lõikes. Samuti räägiti süvitsi järjest enam olulisemaks muutuvast teemast – mulla tervisest, ning teguritest, mida mulla seisundi parandamiseks ja hoidmiseks jälgida ning tähele panna. Palju diskussiooni ja elavat arutelu tekitasid küsimused „Kui palju lämmastikku taliraps sügisel lehtedesse omastab ning kas ja millisel määral võiks kevadist talirapsi väetamist sügisese biomassi järgi optimeerida?“ ning „Kui palju elemente viib põllult tegelikult ära 1,0 tonni nisusaaki?“ Toodete mõju pritsesegude pH’le ja taimede poolt elementide omastamine oli teema, mis leidis samuti Akadeemial käsitlemist ja sai kõige enam kinnitust, et antud teemal pole senini põllumajandussektoris ühtset kindlust ja arusaama.
