05 June, 2026
Traditsiooniliselt on suur osa NPK väetisest antud peamiselt sügisel, kuid Yara soovitab uut lähenemist: jaotada NPK väetamine sügise ja kevade vahel. Selle põhjuseks on Eesti muutlikud ilmastikutingimused.
Sügisel külvates ei ole võimalik ette ennustada, milline talv tuleb. Taliviljade hävimise risk on reaalne ning kui kogu väetis on juba põllule antud, võib osa investeeringust kaduma minna. Jagatud NPK väetamisstrateegia aitab seda riski maandada.
Lisaks toetavad sügisese väetuse vähendamist ka looduslikud tingimused:
mullad on soojad ja mikrobioloogiliselt aktiivsed
toitained on taimedele paremini kättesaadavad
noored taimed ei vaja suurt kogust toitaineid
Praktiline soovitus on anda sügisel umbes 200–300 kg väetist hektari kohta (sõltuvalt kultuurist) ning teha kevadine lisaväetamine vastavalt taimede seisundile pärast talve.
Toote koostis: tasakaalus lahendus taimede vajadustele
YaraMila® NPK 13-5-17 on loodud Eesti tingimusi silmas pidades ning selle koostis toetab nii taimede varajast arengut kui ka hilisemat saagikust.
Toode sisaldab 13% lämmastikku, mis on YaraMila® NPK’de valikus kõige madalama lämmastiku sisaldusega. Oluline on see, et sellest lämmastikust koguni 41% on nitraatlämmastiku vormis, mis on taimedele koheselt kiiresti omastatav.
See on eriti oluline sügisel, kui taimede eesmärk on kiiresti juurduda, tagades parema talvekindluse. Nitraatlämmastik:
kiirendab juurestiku arengut
parandab toitainete omastamist
toetab taimede sügisest kasvu
Samuti on iganenud arusaam, et sügisel võib kasutada lämmastiku kogust ainult 30 kg/ha kohta. Tegelikult võib kulunorm ulatuda kuni 70 kg/ha, aga see sõltub mitmetest teguritest nagu väetamisviis, eelkultuur, kas põhk jäetakse põldu või mitte ning saagieesmärgist.
YaraMila® väetised sisaldavad fosforit kahes vormis:
vees lahustuv fosfor
tsitraatlahustuv fosfor
Uues YaraMila® 13-5-17 väetises on 71% fosforist vees lahustuvas vormis, mis tagab taimedele kiire kättesaadavuse. Toote oluline lisaväärtus on polüfosfaatide sisaldus (üks vees lahustuva fosfori vorme), millel on mitmeid eeliseid:
laiem levik mullas
tugevam juurestik
parem mikroelementide omastamine (kuni 25% rohkem)
Kuigi mullaproovid võivad näidata põllus kõrget fosfori sisaldust, ei pruugi kogu fosfor olla taimedele kättesaadav. Uue, värske fosfori kasutamine, aitab mullas olemas olevat nn “pärandfosforit” taimedele rohkem kättesaadavaks muuta.
Kaalium moodustab tootes 17% ja mängib olulist rolli taimede vastupidavuses. Eestis on kaaliumipuudus mullaproovide põhjal üks levinumaid probleeme – puudus esineb kuni pooltel juhtudel.
Kaaliumi roll varieerub hooajati:
sügisel: aitab kogude taimedel suhkruid ning seeläbi parandada talvekindlust
suvel: toetab vee transporti taimes, suurendab põuakindlust ja parandab saagi kvaliteeti
Lisaks aitab kaalium:
ühtlustada valmimist
suurendada terade mahtu
tõsta taimede seisukindlust
Tänu kõrgemale kaaliumi sisaldusele sobib uus väetis hästi nii tali- kui suviviljadel kasutamiseks, aga ka rohumaadele.
Praktiline kasutamine ja normid
Sügisesed soovituslikud normid sõltuvad kultuurist:
talinisu: 230–250 kg/ha
talioder: 250-270 kg/ha
taliraps: 300-320 kg/ha
Kui mulla toiteelementide sisaldus on kõrge või väga kõrge, siis võib sügisel kasutada ka kulunormi ainult 100-150 kg/ha. Päris ilma NPK’d kasutamata Yara siiski sügiskülve teha eisoovita. Kevadine väetamine tuleks siis otsustada jooksvalt, lähtudes taimede talvitumisest ja põllu seisust.
YaraMila® NPK(Mg) 13-5-17(1) toodetakse graanulväetisena prillväetise vormis, mis tagab:
hea voolavuse
ühtlase laotuse
töökindluse erinevate laoturitega
Väetist saab ühtlaselt laotada kuni 32 meetri töölaiusega, mis teeb selle sobivaks ka suurematele põldudele ja kaasaegsele tehnikale.
Kokkuvõte: paindlikkus ja riskijuhtimine
Yara uus NPK väetis ei ole lihtsalt toode, vaid osa laiemast strateegiast, mis aitab põllumehel:
vähendada ilmastikuriske
kasutada väetist efektiivsemalt
toetada taimede arengut kogu kasvuperioodi vältel
Yara peamine sõnum on selge:
väetamine peab olema ajas jagatud, paindlik ja olukorrast lähtuv.
Selline lähenemine aitab saavutada stabiilsemaid saake ja paremat majanduslikku tulemust ka muutlikes ilmastikutingimustes.