Säästa väärtuslikku tööaega

Viimastel aastatel on Eesti põllumehed hakanud järjest enam kasutama kevadist NPK pealtväetamist või siis jaganud NPK väetiste koguse kevade ja sügise vahel võrdselt ära. Sellest tulenevalt ei piisa aga näiteks 200 kg/ha madala lämmastikutasemega NPK kasutamisel enam seal leiduvast lämmastikust taimede algarenguks, sest ka põhu ja taimejäänuste lagundamine võtab sellest kogusest oma osa. Seda viimast tuleb järjest rohkem silmas pidada, sest aasta aastalt on meie põllumeestel kasvanud taliviljade osakaal. See aga tähendab suuremaid saake, aga suuremad saagid toovad endaga kaasa ka rohkem põhku. Seetõttu võiks olenevalt eelvilja põhu kogusest sügisel sihtida 35-50 kg/ha lämmastikku, mille koguse saab ilusasti kätte, kasutades 200-250 kg kõrgemat lämmastikku sisaldava NPK väetisega.

Teine aspekt kõrgema lämmastikuga toodete kasutamisel on seeläbi töökäikude vähendamine. Arvutused näitavad, et isegi kui visata väetisekülvikuga põhu lagundamiseks vähene kogus turul saada olevat kõige odavamat lämmastikväetist ning koos külviga lisada juurde madala lämmastiku sisaldusega NPK toode, siis tasuks üle vaadata ka see, et kas arvutusse on sisse arvestatud ka lisatöökäigu maksumus. Selle töökäigu maksumust kiputakse tihti alahindama, sest tundub ju nii, et kui masin on juba soetatud, siis lisahektarite ülesõit oleks nagu minimaalne, ehk ainult kütusekulu. Pigem oleks aga õigem panna igale oma põllul tehtavale tööle arvestuslikult samasugune hinnasilt, millega oleksid valmis teistele teenust tegema. Sest olenemata sellest, et väetisekülvi jõudlus on küllaltki suur, tähendab see reaalselt kahte traktorit ja kahte meest, keda muude tööde jaoks ei saa sel hetkel kasutada. Samuti ei tasu ära unustada väetisekülviku soetusmaksumust ja selle amortisatsioonikulu. Nendelt põllumeestelt, kes selle arvutuskäigu on täpsemalt läbi teinud, on väetisekülvi hinnaks tulnud umbkaudu 15 EUR/ha ning see hind ei sisalda kindlasti seda kulu, kui mõni teine töö seetõttu õigeaegselt tegemata jääb - olgu selleks siis külv või koristus.

Kolmandaks ja üheks kõige olulisemaks aspektiks on see, et kasutades niiöelda kompleksväetist, siis saavutame kõigi toitainete olemasolust ühes graanulis sünergia, sest erinevad toitelemendid on kas katioonid või anioonid. See tähendab, et nad on nagu väikesed magnetid, mis tõmbavad endaga kaasa ka vastasmärgiga toiteelemendi ning seeläbi leiavad need lihtsamini tee taimedeni.

Kokkuvõtteks saavutame kõrgema lämmastiku tasemega NPK’d kasutades ajavõidu, taimedele parema omastatavuse ning sobilikuma toitainete vahekorra. Kuna Eestis on aeg ja tööjõud muutumas järk-järgult sama kalliks kui Põhjamaades, siis võime õppida nende aastakümnete praktikast ja tarkusest ning hakata järjest enam kasutama sarnaseid väetusskeeme. Seda enam, et rakendades neid palju suurematel tootmispindadel, saame summaarselt ka suurema ajavõidu.

Loe lisaks, kui palju on õige seadistuse puhul võimalik säästa?

Soovime Yara poolt sujuvat külvihooaega ning vastupidavust hooaja viimastele pingutustele. Kohtume juba loodetavasti õige pea sügistalvistel seminaridel ja koolitustel. 

Margus Marksaar
Väetamisekspert
Yara Eesti