N-Sensor™ määrab taimede lämmastikuvajaduse, mõõtes korraga umbes 50m2 alale jäävatelt taimedelt tagasipeegelduvat valgust. Mõõtmisi tehakse igal sekundil ning süsteem on loodud töötamiseks normaalsel töökiirusel ja kõikide reavahede juures. Mõõtmistehnoloogia põhineb tavapärasel põllumajanduses kasutataval vegetatsiooniperioodi valguspeegelduskõveral. N-Sensor™ mõõdab valguse tagasipeegeldumist spetsiifilise kõvera alusel, mis on seotud taimede klorofüllisisalduse ja biomassiga. Lämmastiku omastamise info põhjal arvutatakse välja optimaalne väetusnorm ning saadetakse väetisekülviku juhtpulti , mis vastavalt sellele väetusnormi reguleerib.

Kogu protsess taimede lämmastikuvajaduse määramisest kuni väetusnormi reguleerimiseni toimub vahetult, ilma ajalise viivituseta. See teeb võimalikuks „reaalajas agronoomia“.

N-Sensor™ arendamine

Yara Hanninghof i teadus- ja arenduskeskuse arendustöö tulemusena esitleti 1999. aastal esmakordselt N-Sensori klassikalist versiooni, mis oli mõeldud kasutamiseks teraviljadel.

Et käia kaasas muutustega teraviljakasvatuses ning laiendada kasutusala ka teistele põllukultuuridele, N-Sensori arendustööd jätkusid ning see on saanud üheks oluliseks osaks Yara R&D programmist. Masina võimekuse tõstmiseks ning uute programmide loomiseks (nt Absolute-N kalibreerimine rapsi jaoks) on aastatel 1997-2010 on läbi viidud üle 250 katse.

N-Sensor™ ja N-Sensor™ ALS – kaks süsteemi, üks põhimõte

2006. aastal tuli Yara turule uue N-Sensor™ ALS (Active Light Source) versiooniga. Masin töötab sarnaselt klassikalisele N-Sensor™ -le, mõõtes lämmastikuvajaduse kindlakstegemiseks valguse tagasipeegeldumist taimedelt. Mõlemad süsteemid kasutavad optimaalse põllupõhise väetamise reguleerimiseks samu, põldkatsetel põhinevaid agronoomilisi algoritme ning on ühendatud traktori terminaliga, mis salvestab GPS-seadme ning põllukultuuri kohta käivat infot ja edastab selle töötlemiseks.

Põhiline erinevus kahe N-Sensor™ vahel seisneb selles, et ASL versioonil on sisseehitatud valgustusseade, mistõttu ei vaja see mõõtmise teostamiseks päevavalgust, vaid suunab enda ksenoonlampide valguse taimedele ja mõõdab selle peegeldust. Seetõttu saab N-Sensor™ ASL-ga töötada päevavalgusest sõltumatuna, vajadusel ka öösel.

Senised edusammud

• 2008. aastal auhinnati N-Sensor ASL-i RASE kuldmedaliga. 
• Sama väetamisintensiivsuse juures saavutati 3,5% suurem teraviljasaak. 
• Absolute-N kalibreerimisega saavutati 3,9% suurem rapsisaak. 
• N-Sensori kasutamisel väheneb lämmastikväetise kulu kuni 14%. 
• N-Sensori abil tõusnud lämmastikväetamise efektiivsus on vähendanud süsiniku jalajälge 10-30%. 
• Koristusvõimsus tõuseb 12-20%, sest lamandumine ja sellest tekkivad kaod on väiksemad ning koristus ise kiirem. 
• Teraviljade proteiinisisaldus on näidanud 0,2-0,5%-list tõusu. 
• Kuni 80% vähem lamandunud taimi (võrreldes traditsioonilise meetodiga, kus väetamine toimub ühtlaselt kogu põllu lõikes).